Vorkuta

Vorkuta
vene	Воркута
komi	Вӧркута
	Vorkuta lipp Vorkuta vapp
	Pindala: 29,73 km²
	Elanikke: 7000 (1943)
	Koordinaadid: 67° 30′ N, 64° 1′ E

See artikkel räägib linnast; linnaringkonna kohta vaata artiklit Vorkuta linnaringkond

Vorkuta (vene Воркута, komi Вӧркута, neenetsi Варкута) on linn Venemaal Komi Vabariigis, Vorkuta linnaringkonna keskus. Asub Vorkuta jõe ääres.

Elanike arv oli 2021. aasta seisuga 56 985. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist, mille järel kaevandused erastati, on linna elanike arv järsult vähenenud, kuna paljud elanikud on kolinud kaugemale lõunasse.^[2] Kui 1991. aastal elas linnas 117 000 inimest, siis 2002. aastal 84 917 ja 2010. aastal 70 548.

Vorkuta geograafilised koordinaadid on 67°30′N, 64°01′E.

Linna nimi tähendab neenetsi keeles 'palju karusid', 'karude elupaik', 'karukoht'.

1931 avastati Vorkuta asukohast Bolšezemelskaja tundrast kivisöelademed. Juba 1932 hakati linna lähedale rajama sunnitöölaagrite võrku (GULAG). Vange kasutati raudtee ehitusel ja söe kaevandamisel. Linn asutati laagrite lähedale 1943. Alates asutamisest kuni tänapäevani on Vorkuta peamine tegevusala söe kaevandamine.

1951. aasta alguses oli Vorkuta laagrites 73 000 inimest. 1953 toimus laagrites suur vangide ülestõus, mis veriselt maha suruti. Pärast seda suurem osa laagreid suleti, kuid väljasaatmiskohana toimis Vorkuta 1980. aastateni.

Vorkuta lähedal on sunnitööl olnud üle 5000 eestlase, sealhulgas Jaan Kross, Raimond Kaugver, Enn Sarv, Heldur Viires, Rein Sepp, Nathan Kukk ja Peeter Tarvel.^[3]

2016. aasta veebruaris Vorkutast umbes 10 km kaugusel asuvas Severnaja söekaevanduses toimunud mitmes plahvatuses hukkus 36 inimest, nende seas viis päästetöötajat.^[4]

Kliima

Vorkuta asub 150 km põhjapolaarjoonest põhja pool ja 140 km kaugusel Põhja-Jäämerest. Sellepärast on kliima lähisarktiline.

Vorkutas on aasta keskmine õhutemperatuur –6,6 °C, juuli keskmine õhutemperatuur +11,7 °C (maksimaalne +33 °C), jaanuari keskmine õhutemperatuur –20,6 °C (minimaalne –52,4 °C).

Külmavaba periood on keskmiselt 70 päeva. Isegi suvel võib esineda öökülma. Lumikate on maas keskmiselt 8 kuud.

Maaharimine aiamaal on võimatu. Rõdudel ja kasvuhoonetes kasvatatakse kurki, spinatit ja sibulat.

Varem kasvatati piirkonnas lehmi ja sigu, tänapäeval on jäänud üksnes põhjapõdrakasvatus.

Elanike arv

Vorkuta elanike arv (tuhandetes)
Aasta	1943	1959	1962	1967	1970	1973	1976	1979	1982	1986	1989	1990	1992	1996	1998	2000	2001	2002	2006	2007	2008	2009	2010
Elanikke	7	83,2	60	65	90	92	98	101,1	104	189	215	217	205	195	189	142	135	84,9	79,2	76,6	74,3	71,4	70,6

Munitsipaalringkonna "Vorkuta linn" elanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 95 866 (arvestuslikult 2007. aastal 116 938). Munitsipaalringkonna pindala on 24 400 km² ning sinna kuulub peale Vorkuta linna 8 linnalist asulat ja 2 küla. Neist suurimad on Vorgašor (12 000 elanikku) ja Severnõi (9000), teised alla 2000 elaniku. 5 asulat on maha jäetud ja inimtühjad.

Tänapäeval väheneb linnaelanike arv kiiresti. See on seotud ettevõtte "Vorkutaugol" tootmise vähenemisega. Tööta jäänud inimesed sõidavad ära, jättes oma korteri maha.

Elanikest 77,7% moodustavad venelased, 9,1% ukrainlased, 2,9% tatarlased, 1,7% komid, 1,5% valgevenelased, 1,1% tšuvašid, 1% armeenlased ja 1% aserbaidžaanlased.