Vilniuse veresaun

Vilniuse veresaun toimus 11.13. jaanuaril 1991, mil Leedu iseseisvuse toetajad kaitsesid Vilniuse teletorni ning neid ründasid NSV Liidu sõjaväeüksuste, sealhulgas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee eriüksuse Alfa sõdurid.

Leedulane Leedu lipuga Nõukogude tanki T-80 ees 13. jaanuaril 1991
Ristid rünnaku ohvrite memoriaalil Vilniuse teletorni juures (2008)

Hukkus 14 leedulast, neist üks sai südamerabanduse. Kõik hukkunud olid täisealised, neist üks oli naine. Lisaks hukkus omade tule tagajärjel üks KGB leitnant, keda postuumselt autasustati Punalipu ordeniga.

Sarnased sündmused toimusid samal ajal ka teistes Leedu linnades Alytuses, Šiauliais, Varėnas ja Kaunases, nagu ka nädal hiljem, 20. jaanuaril Riias, kus ohvrid olid kaks teleoperaatorit.

20. jaanuaril külastas Leedut Islandi delegatsioon eesotsas välisministri Jón Baldvin Hannibalssoniga, kes ütles, et Islandi valitsus kaalub tõsiselt Leeduga diplomaatiliste suhete kehtestamist. 4. veebruaril 1991 tunnustas Island esimese riigina maailmas Leedu iseseisvust.

Vilniuse veresaun aitas konsolideerida rahvast Leedu iseseisvusreferendumil 9. veebruaril 1991. Referendumil osales 84,73% Leedu elanikest ja neist 90,47% hääletas Leedu iseseisvuse poolt.

Hukkunute nimed anti tänavatele nende kodulinnas. Vilniusest oli 9 hukkunut ja nendenimelised tänavad asuvad teletorni ümbruses.

Filmikroonika

muuda