Verden (riik)
See artikkel vajab toimetamist. (August 2014) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Verdeni ajalooline territoorium kujunes frankide Verdeni piiskopkonna monarhidest tänapäeva Kesk- ja Kirde-Alam-Saksimaa alal ja eksisteeris sellisena aastani 1648. Piiskoppide kui ilmalike isandate hallatud territoorium ei kattunud piiskopkonnaga, kuid asus selle piirides ja hõlmas umbes neljandiku piiskopkonna alast. Territoorium oli sel ajal Stift Verden või Hochstift Verden, laias laastus vürstlik Verdeni piiskopkond. Seda territooriumi kirjeldatakse kohalikes allikates tänapäeval ebaõigesti Bistum Verden ("Verdeni piiskopkond") ja aastal 1648 sai see tiitli Verdeni vürstkond, mõnikord viidatud ka kui Verdeni hertsogkond.
|
(Hoch)Stift Verden (1180–1648) 1180–1807 | |
 Verdeni vapp
| |
 Verdeni territoorium (roosa, all paremal) 1655. aasta paiku | |
| Valitsusvorm | valitav vürstkond |
|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riigist |
| Pealinn | Verden, Rotenburg |
Asukoht
muudaVerdeni territoorium kattis tänapäeva Verdeni kreisi idaosa (selle piir jooksis Langwedeli ja Etelseni vahelt), Rotenburgi kreisi lõunaosa ning osi Harburgi ja Heidekreisi kreisidest.
Ajalugu
muudaAsutamine
muudaVerdeni piiskopkond asutati 800. aasta paiku Verdenis kui piiskopitool ja kuulus alguses Mainzi kirikuprovintsi. Esialgu oli see personaalunioonis Amorbachi kloostriga Odenwaldis, 9. sajandil muutus piiskopkond kohalikule aadelkonnale poliitiliseks jalgpalliks. Näiteks Amelungid edutasid oma lemmikmunki Corvey kloostrist piiskopitoolile.
Kõrgkeskaeg
muudaAastal 985 andis keiser Otto III, keda esindas tema ema, keisrinna Theophano, Verdeni piiskopile turu, müntimise, maksustamise ja keelustamise privileegid Sturmigaus – nagu praegust Verdeni kreisi ja 1977. aasta eelset Rotenburgi kreisi piirkonda siis kutsuti. Need privileegid panid aluse tulevasele vürstlikule piiskopkonnale (Hochstift), mis toimus vana Saksimaa hertsogkonna tükeldamisega aastal 1180. Verdeni vürstlik piiskop Tammo sai umbes neljandikul piiskopkonna territooriumist, kus piiskopitool kasutas juba märkimisväärseid privileege, territoriaalse vürstliku võimu, rajades vürstliku Verdeni piiskopkonna. Aastal 1195 asutas vürstlik piiskop Rudolf I Rotenburgi lossi kui linnuse naabruses asuvate Bremeni vürstlike peapiiskoppide vastu. Hiljem muutus loss vürstlik-piiskoplikuks Residenziks.
Alates Investituuritülist 11. ja 12. sajandil kasutati toomkapiitlit katoliku piiskoppide valimiseks Saksa-Rooma riigis. Seega oli vürstlik Verdeni piiskopkond keisririigis otse keisrile alluv valitav monarhia, kus monarhiks oli piiskop, kelle tavaliselt valis kapiitel ja kinnitas Püha Tool, või erakordselt nimetas vaid Püha Tool, mis Verdenis juhtus üha sagedamini. Paavsti kinnitatud piiskopid said siis keisri poolt vürstlikud regaalid, seega vürstliku piiskopi tiitli.
13. sajandi algupoolel oli paavst kohalike vürstlike piiskoppide poolt kohalikesse asjadesse enam kaasatud. 14. sajandist oli peaaegu võimatu vastu seista paavsti komisjonile, mis viis toomkapiitli mõju tugevnemiseni; paljud vürstlikud piiskopid olid nüüd kui Landfremde (võõrad), kellel puudus kohalike toetus, kuna nad ei olnud kapiitli poolt valitud, vaid ainult paavsti nimetatud.
16. sajandi algupoolest kuulus vürstlik piiskopkond Alam-Reini-Vestfaali ringkonda (kõnekeeles: Vestfaali ringkonda), keisririigi rahalisse ja sõjalisse alljaotusse. Verden saatis oma esindajad keisririigi Riigipäevale ja ringkonna Maapäevale. Aeg-ajalt valitsesid vürstlikud piiskopid personaalunioonis vürstlikku Bremeni peapiiskopkonda. Et säilitada kaks kohta Riigipäeval, ei ühendatud Bremeni ja Verdeni piiskopitoole ametlikult kunagi reaaluniooni. Sama kehtis ka ühiselt valitsetud Bremeni ja Verdeni hertsogkondade puhul, mis tekkisid aastal 1648 kahest ilmalikustatud vürstlikust piiskopkonnast.
890. aasta paiku suutis toomkapiitel eraldada oma kinnisvara piiskopi omast, varaseaduse alusel. Aastast 1275 oli kinnitatud 16 liiget, kellest 5 vanimat vastutasid preestrite ametisse pühitsemise eest, 5 keskmist diakonite nimetamise eest ja 5 noorimat alamdiakonite nimetamise eest. Püha Johannese kiriku praost Lüneburgis oli 16. liige ja omas sellisena eristaatust.
Kui vürstlik Verdeni piiskopkond kuulus, nagu naabruses asuv Hoya krahvkondki, Vestfaali ringkonda, olid teised külgnevad territooriumid, nagu Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond ja vürstlik Bremeni peapiiskopkond, Alam-Saksi ringkonna osa, kuigi kiriklikult kuulusid nad kõik Verdeni piiskopkonda. Verdeni ilmalik territoorium neil päevil kattis laias laastus tänapäeva Verdeni kreisi idaosa, Rotenburgi kreisi lõunaosa ja osi Heidekreisist.
Reformatsioon
muudaAastast 1558 leidis Verdeni piiskopkonna alal aset erineva kiirusega järkjärguline üleminek luterlikule usutunnistusele, olenevalt sellest, kas ilmalikud valitsejad edendasid või keelasid reformatsiooni. Verdeni ilmalikul territooriumil otsustati reformatsioon kiriku korralduse jõustamisega administraator Eberhard von Holle poolt aastal 1568. Aastal 1630, Kolmekümneaastase sõja ajal võttis Rooma katoliku piiskop Franz Wilhelm von Wartenberg restitutsiooniedikti tagajärjel taas piiskopkonna üle, kuid suutis ametis olla aastani 1634. Pärast seda oli Rooma katoliku kirik esindatud vaid Apostelliku põhjamisjonite vikariaadiga.
Verdeni vürstkond
muudaAastal 1648 ilmalikustati piiskopkond lõpuks Vestfaali rahu tulemusena. Sellest sai vürstkond ja läks Rootsi kroonile, millega piiskopkonna eksistents jõudis lõpule. Vürstkond kestis aastatel 1648–1712, vaheajaga 1675–1679, seda valitseti personaalunioonis koos endise vürstliku Bremeni peapiiskopkonna territooriumiga kui Bremeni ja Verdeni hertsogkonda (ametlikult Bremeni hertsogkond ja Verdeni vürstkond), pealinnaga Stades. Edasise ajaloo kohta vaata: Bremen-Verden.
Rootsi-Brandenburgi sõjas aastatel 1675–1676 vallutati Verden mitme Saksa-Rooma riigi osariigi ja Taani poolt ning jäi liitlaste kätte kuni sõja lõpuni aastal 1679.
Aastal 1712 vallutas riigi Taani, kuid müüs selle aastal 1715 Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkonnale. Rootsi tunnistas Taani õigust territooriumi üle valitseda 1729. aasta Hamburgi lepinguga.
Saksa-Rooma riigi lõpetamisega aastal 1806 kaotas Verdeni vürstkond oma tähtsuse otse keisrile alluva territooriumina (Reichsstand). Pärast selle okupeerimist ja annekteerimist Napoleoni sõdades läks see pärast Prantsusmaa kaotust Hannoveri kuningriigile. Aastal 1823 kaotati Verdeni vürstkond ametlikult ja muudeti koos Bremeni hertsogkonna ja Land Hadelniga Hannoveri haldusüksuseks Landdrostei Stade, kuid Verdeni, Bremeni ja Hadelni seisuste, mis veel olemas olid, osalemisega halduses. Aastal 1864 ühendati esimesed kaks Hannoveri aktiga "Bremeni ja Verdeni hertsogkondade piirkonda" (Landschaft der Herzogtümer Bremen und Verden) ja nende ala defineeriti vastavalt ümber.
Uus Landdrostei sai Hannoveri provintsi osaks, mis annekteeriti Preisimaa poolt aastal 1866. 1. aprillil 1885 sai Landdrostei Stade nimeks Regierungsbezirk Stade vastavalt tavalisele Preisimaa halduspraktikale. Aastal 1946 sai Land Hannover osaks uuest sõjajärgse Lääne-Saksamaa Alam-Saksi liidumaast, Regierungsbezirk Stade püsis kuni 31. jaanuarini 1978.