Vallisaare vaherahu
Vallisaare vaherahu oli Rootsi ja Moskva tsaaririigi (Venemaa) vahel 20. detsembril 1658 Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Virumaal sõlmitud kokkulepe, millega katkestati osapoolte sõjategevus kolmeks aastaks.
Vallisaare rahu peatas 1656.–1658. aasta Vene-Rootsi sõja, mille Moskva tsaaririik oli alustanud. Vallisaare vaherahuga jäid Venemaale Liivimaal vallutatud alad, sealhulgas Tartu.
Vaherahu sõlmimise Rootsi-poolne komissar oli Rootsi Riiginõukogu liige, Tartu õuekohtu president vabahärra Gustaf Bielke ning delegatsiooni kuulusid veel Bengt Horn, Johan Silfverstierna ja Filip von Krusenstierna[1], Moskva tsaaririiki esindas Afanassi Lavrentjevitš Ordin-Naroškin.
Sõlmitud vaherahu tulemusena jäid Moskva tsaaririigi valdusse juba hõivatud Eesti- ja Liivimaa linnad, Rootsi valdusse aga Rootsi poolt tagasi vallutatud Ingerimaa koos Nöteborgi ja Nyeniga.
Rootsi ja Venemaa vahel taastati kaubandussuhted, mõlemad osapooled vabastasid vangid, kaasa arvatud need, kes olid ära viidud kaugetesse piirkondadesse. Rootsi võttis ka kohustuse mitte toetada Poolat sõjas Venemaa vastu.
1661. aastal sõlmitud Kärde rahu tühistas Vallisaare rahu ning taastas selle eelse Stolbovo rahuga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel.