Stolbovo rahu sõlmiti 9. märtsil (vkj 27. veebruaril) 1617 Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel Stolbovo külas Tihvini lähedal Venemaal.

Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vaheliste piirialade kaart, Lucas Janszoon Waghenaeri 1589. aasta kaardil
Moskva tsaaririik 1613. aastal. Willem Blaeu kaardil

Stolbovo rahu lõpetas rootslaste osaluse aastatel 1613–1617 toimunud Rzeczpospolita ja Rootsi vägede osaluse Venemaa pärilussõjas.

Ivangorodi linnus, Anthonis Goeteeris 1615

Rahuläbirääkimistes 1615 ja 1617 osales Hollandi saadikuna Reinoud van Brederodele (1567–1633), kelle Rootsi kuningas Gustav II Adolf oli teinud 12. juunil 1616 Rakvere vabahärraks ning läänistas 1618. aastal Rakvere linnuse ala 20 adramaa ja Toolse linnusega. 1615. aastal saatkonnaga Venemaale suundunud Reinhold von Brederode Madalmaade saatkonna reisipäevikut pidas Anthonis Goeteeris, kes üsna üksikasjaliselt selle teekond kirjeldas.

Läänemere ja Soome lahe äärsed maa-alad: Soome Suurvürstiriik, Ingerimaa ja Eestimaa hertsogkond, 1596. aasta Gerardus Mercatori kaardil

Lahingutegevuse käigus Rootsi ja Vene vägede vahel Soome lahe idaosa valdamise pärast toimunud niinimetatud Ingerimaa sõja lõpetanud rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaa koos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi (Schlüsselburgi kindluse) ja Laadogast läänes oleva Laadoga-Karjalaga Käkisalmi lääni, mille tõttu kaotasid venelased täielikult pääsu Soome lahele ja Läänemerele.

Stolbovo rahuga määratud piir kehtis Vene-Rootsi sõjani aastatel 16561658. 1658. aastal sõlmitud Vallisaare vaherahuga piiri muudeti, kuid taastati Kärde rahuga 1661. aastal ja see kehtis sel kujul kuni Põhjasõjani.

Vaata ka

muuda

Rootsile loovutatud linnuseid

muuda