Võimusõrmus ehk Üks Sõrmus (ka Suur Sõrmus[1]) on oluline maagiline ese J. R. R. Tolkieni triloogias "Sõrmuste Isand".

Võimusõrmus

Sõrmust kirjeldatakse esimest korda 1937. aastal ilmunud "Kääbikus" lihtsalt võlusõrmusena, mis muudab oma kandja nähtamatuks. "Kääbikule" järgnenud "Sõrmuste Isanda" (19 triloogias avaldab Tolkien selle tõelise olemuse: Võimusõrmuse sepistas Teisel Ajastul Pimeduse Isand Sauron, et selle võlujõu abil allutada oma võimule Keskmaa vabad rahvad. Triloogia keskendubki Sõrmuse Vennaskonna retkele, mille eesmärk on Võimusõrmus hävitada.

Ajalugu

muuda

Sauron kuulis haldjaseppade sõprusest Moria päkapikkudega ning seda teadmist ära kasutades pakkus Sauron neile oma abi. Haldjad ja päkapikud võtsid Sauroni abi vastu ja said oma kunstis veel võimsamaks. Tehti 19 võimusõrmust, 3 neist said haldjakuningad (haldjate sõrmused), 7 päkapikkudeisandad (päkapikkude sõrmused) ja 9 sõrmust said inimkuningad (inimeste sõrmused). Omandanud aga kõik liitlaste saladused, reetis Sauron nad ning sepistas salaja veel ühe sõrmuse. See sõrmus oli kõigist eelnevaist võimsaim, juhtis neid ja valitses nende üle. Et teistele võimusõrmustele vastu seista, pani Sauron oma sõrmuse sisse ka osa oma elujõust. See muutis Sauroni teatud mõttes surematuks: kuni Võimusõrmus eksisteerib, on võimatu hävitada ka Sauronit, aga kui Sõrmus kaob või hävineb, kaotab Saurongi osa oma jõust või isegi sureb.

Kuid kui haldjad kuulsid Sauronit lausumas samu sõnu nagu võimusõrmuse raidkirjal, võtsid nad endi sõrmused sõrmest ja nurjasid niiviisi Sauroni plaani. Nad peitsid oma kolm sõrmust Sauroni eest ära.

Võimusõrmus oli tehtud lihtsast kullast, kuid selles peitus tohutu jõud, mis ei lasknud seda kahjustada ega hävitada. Sõrmust polnud võimalik hävitada tavaliste vahenditega, seda oli võimalik hävitada vaid Turmamäe tules, kus see ka algselt loodi.

Nagu vähematel sõrmustel, mis olid sepistatud haldjatele (ilmselt siiski teistel võimusõrmustel see puudus), oli ka Sauroni sõrmuse sees raidkiri, kuid seda sai näha ainult juhul, kui Sõrmust tules kuumutada. Siis ilmus Sõrmuse pinnale lõõmav Mordori mustas keeles seda kirjeldav riim. Kuid see kiri oli ka osa loitsust, mis rõhutas Sauroni sõrmuse võimu.

Sõrmuse kandja võib sattuda selle vaimse mõju alla, kuna Sõrmusel on oma tahe. Kui ta oskab aga Sõrmuse tahet taltsutada ja allutab selle enda tahtele, võib ta omandada kogu jõu, mis oli Sauronil enne Sõrmuse kaotamist, eriti aga võime orjastada ja kontrollida teiste tahet.

Sõrmuse kandmise kõrvalmõju on, et sõrme panemisel muudab see oma kandja teistele füüsilistele olenditele nähtamatuks, kuid teeb ta nähtavaks ja kuuldavaks sõrmusevaimudele. Lisaks pikendab Sõrmus oma kandja eluiga, muutes selle vahel isegi ebaloomulikult pikaks.

Välisilme

muuda
 
Sõrmusele graveeritud tekst

Väliselt oli võimusõrmus lihtne ja ilmetu, ümar ja kaunistamata. Kui inimkuningate, päkapikkude ja haldjate sõrmustel oli igal ühel oma kivi, siis Sauroni sõrmusel seda ei olnud. Selle asemel olid võimusõrmusel märgid, mida said lugeda vaid need, kes oskasid neid märke leida.

Isildur kirjutas võimusõrmusest järgnevalt: "Ta oli kuum kui ma ta esimest korda pihku võtsin, tuline nagu lohe. Ometi on ta ju kirjutamise ajal jahtunud ja näikse kahanevat, kuigi ta ei kaota oma kuju ega ilu. Juba on kiri sellel, mis alguses oli selge nagu tuleleek, tuhmunud ja vaevalt näha. See on üles tähendatud Eregioni haldjakirjas, sest nõnda peene töö jaoks pole Mordoris sobilikke tähti, aga selle keel on mulle tundmata. Ma arvan aga selle olevat Musta Maa keele, sest see on rüve." Veel ülteb ta, et peaks saama Sõrmust tules kuumutada, tuleks ehk kiri ka uuesti välja.

Sõrmuselel on

 

Ash nazg durbatulûk, ash nazg gimbatul,
ash nazg thrakatulûk agh burzum-ishi krimpatul.

Tõlkes:

Üks Sõrmus juhib neid, Üks leiab üles
Üks Sõrmus toob nad kokku pimeduse süles.

Gandalf kinnitab, et Isilduri kartused osutusid tõeks: kiri on tõesti Mordori ja Kantsi teenrite keeles.

Kui Gandalf need sõnad Elrondi Kojas nõupidamisel sõrmuse saatuse üle kuuldavale tõi, tekitas see kõigis hirmuvärinaid. Isegi haldjad katsid oma kõrvad, et mitte kuulda neid Sauroni viha täis sõnu.

Sõnu lausudes oli muutus Gandalfi hääles jahmatav. Järsku muutus see kardetavaks, võimsaks ja tugevaks kui kivi. Vari langes päikese ette ja varjas selle, hetkega hakkas maale laskuma pimedus. Kõik värisesid hirmus ja haldjad lakkasid kuulmast.

Ligikaudu tõlgitult tähendab raidkiri sõrmusel järgnevat:

"Üks Sõrmus juhib neid,

Üks leiab üles,

Üks Sõrmus toob nad kokku pimeduse süles".

Kuid see on ainult kaks rida salmist, mida haldjateadus kaua tundnud on:

Kolm Sõrmust haldjahõimul sinitaeva all,
Seitse päkapikkudel maa külmis kivikambreis,
Üheksale ülemaks on sureliku vald,
Üks kuulub Isandale, kelle võim on kangeim maal,
mil nimeks Mordor, musta Varju all.
Üks Sõrmus juhib neid, Üks leiab üles,
Üks Sõrmus toob nad kokku pimeduse süles maal,
mil nimeks Mordor, musta Varju all.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Tolkien 2006, lk 501.