Sotho keel

Sotho keel ehk lõunasotho ehk suuto keel on Nigeri-Kongo hõimkonna Bantu keelte S-rühma Lõuna-Bantu, Sotho-Tswana keelte hulka kuuluv keel. Sotho keelt räägitakse põhiliselt Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus see kuulub 11 riigikeele hulka, ja Lesothos, kus ta on inglise keele kõrval teine riigikeel. Kõneldakse ka Botswanas ja Svaasimaal.

Sotho keel (Sotho)
Kõneldakse	Lesotho, Lõuna-Aafrika Vabariik
Kokku kõnelejaid	6 miljonit
Keelesugulus	Nigeri-Kongo Atlandi-Kongo Volta-Kongo Benue-Kongo Bantu keeled Lõuna-Bantu Bantu keelte S-rühm Sotho keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Lesotho Lõuna-Aafrika Vabariik
Keelekoodid
ISO 639-1	st
ISO 639-2	sot

Dialekte on kaks – Põhja-Sotho ja Tswana –, aga üldiselt peetakse neid eraldi keelteks. Lesothos on kõnelejaid 1 770 000, kokku on sotho keele kõnelejaid 6 024 000.

Üldiseloomustus

Sotho keel on kirjutatud ladina tähestikus, aga seda kohandasid varajased prantsuse misjonärid, seega ei hääldu kõik tähed samamoodi kui näiteks eesti või inglise keeles.

Sotho keel on toonikeel, milles kasutatakse kõrgeid ja madalaid toone, et rõhutada grammatilisi aspekte ja tähendusi – selline omadus on paljudel bantu keeltel. Lõuna-Aafrika ja Lesotho keel erinevad kirjas, kuid on kõnes samasugused.

Arvsõnad

Sotho keele arvsõnad ühest kümneni

• 1 – nngwe
• 2 – pedi
• 3 – tharo
• 4 – nne
• 5 – hlano
• 6 – tshelela
• 7 – supa
• 8 – robedi
• 9 – robong
• 10 – leshome

Grammatika

Siduvat sõna ke kasutatakse tihti lihtlausete moodustamisel selleks, et tunda ära lauses objekti või isikut. Mõnes raamatus on see kujul ké. Morfeem tähendab otsetõlkes 'see on'. Negatiivse lause saab siis, kui asendada ke sõnadega ha se.

• Ke mosadi. – See on naine.
• Ke banna. – Need on mehed.
• Ke tafole. – See on laud.
• Ha se ngwana. – See ei ole laps.
• Ha se buka. – See ei ole raamat.

Küsimusi saab moodustada sama konstruktsiooniga. Tuleks rõhutada viimast silpi, kõrgendada häält või siis lisada küsisõna ne.

• Ke mang? – Kes see on?

• Na ke titjhere? – Kas see on õpetaja?

Sõnade ja lausete ühendamisel saab kasutada järgmisi liitsõnu:

• ja (sõnade vahel) – le

• ja (lausete vahel) – mme

• sest – hobane

• aga – empa

• või – kapa

• kui – ha

Ajavormid

Minevik

Tavaliselt lisatakse mineviku moodustamiseks lausele ile, mis on pärast sidesõna ning millele lisandub veel abistav liide.

• Monna o ile a palama baesekele. – Mees sõitis rattaga.

Täisminevik

Et moodustada täisminevikku, lisatakse tegusõna lõppu kas -ile, -ele või -etse.

• Monna o kwetse monyako. – Mees on sulgenud ukse.

Tegusõna eesti keeles	sotho keeles	tegusõna täisminevikus
vastama	araba	arabile
küsima	botsa	botsitse
küpsetama	baka	bakile
paluma	kopa	kopile

Tulevik

Tuleviku moodustamiseks lisatakse tegusõna ette tla.

• Hosane batho ba tla sebetse. – Inimesed töötavad homme.
• Mosadi ha a tlo hlatswa dijana. – Naine ei hakka nõusid pesema.

Nimisõnad

Sotho keeles, nagu ka paljudes teistes Aafrika keeltes, on nimisõnad jaotatud klassidesse. Nimisõna klassi teadmine on lause moodustamisel väga tähtis.

Klass	Eesliide	Sidesõna	Näide	Näide eesti keeles
1	mo-	o	mosadi	naine
2	ba-	ba	basadi	naised
1a	–	o	ntate	isa
2a	bo-	ba	bontate	isad
3	mo-	o	mose	kleit
4	me-	e	mese	kleidid
5	le-	le	leleme	keel
6	ma-	a	maleme	keeled
7	se-	se	sefate	puu
8	di-	di	difate	puud
9	–	e	ntja	koer
10	di-	di	dintja	koerad

Klassid 11, 12 ja 13 on põhiliselt kasutusel näiteks suulu ja koosa keeles.

Klass	Eesliide	Sidesõna	Näide	Näide eesti keeles
14	bo-	bo	bohobe	leib
15	ho-	ho	ho tsamaja	kõndima
16	–	ho	fatshe	all
17	ho-	ho	hodimo	üleval
18	mo-	o	mose	välismaal

Klasse 16, 17 ja 18 kutsutakse lokatiivseteks, sest need tähistavad tihti mingit asukohta.

Tegusõnad

Kui tegusõna on olevikus ja algses vormis, on lõpus alati -a.

• hülgama, maha jätma – ngala
• kaotama, tühistama – fedisa
• süüdistama – qosa
• imetlema – boha
• vaidlema – lwana
• saabuma – fihla
• küsima – botsa
• küpsetama – baka

Lokatiiv

Lokatiivi saab moodustada sotho keeles nii, kui lisada nimisõna lõppu -ng. Enamikku nimisõnu saab muuta lokatiiviks, kuid on ka erandeid. Kui nimisõna lõpus on -a, siis lisandub lõppu -eng, aga kui nimisõna lõpus on -e või -o, lisandub lihtsalt -ng. Kui lauses on ka isik, lisandub isiku ette sõna ho.

• Ke ya ho ntate. – Ma lähen isa juurde.
• Motswalle wa ka o tswile ho malome. – Minu sõber tuli onu juurest.

Sarnane sõnaga ho on ha, seda võib tõlgendada kui 'kellegi pool'.

• Ke ya ha ntate. – Ma lähen isa poole.
• Motswalle wa ka o tswile ha malome. – Mu sõber tuli enda onu poolt.

-ng ei lisandu kindlatele kohanimedele, tuule suundadele, aastaaegadele, kuude nimetustele ega näiteks sõnadele monyaku 'uks', kgotla 'kohus' ja lewatle 'ookean'.

• Tuule suunad: leboya 'põhi', botjhabela 'ida', bophirimela 'lääs' ja borwa 'lõuna'
• Aastaajad: lehlabula 'suvi', hwetla 'sügis', mariha 'talv' ja selemo 'kevad'

Keelenäited

Väljendeid sotho keeles nii Lõuna-Aafrika kui ka Lesotho ortograafias:

Eesti keeles	Sotho (Lõuna-Aafrika)	Sotho (Lesotho)
Tere!	Dumela	Lumela
Vabandust	Ntshwarele	Ntsoarele
Aitäh!	Ke a leboha	Kea leboha
Palju õnne!	Re a o lebohela	Rea u lebohela
Appi!	Thusa!	Thusa!
Ei	Tjhee	E-e
Jah	Ee	E
Palun	Ka kopo / Ako.../...hle	Ka kopo / Ak'u .../... hle
Mis kell on?	Ke nako mang?	Ke nako mang?
Mis sinu nimi on?	Lebitso la hao ke mang?	Lebitso la hau u mang?
Minu nimi on ...	Lebitso la ka ke ...	Lebitso la ka ke ...

Vanemat meessoost isikut on viisakas kutsuda sõnaga ntate 'isa' ja vanemat naissoost isikut mme 'ema'. Kõnelejaga enam-vähem samas vanuses olevale meessoost isikule võib öelda aubuti 'vanem vend' ja naissoost isikule ausi 'vanem õde'. Väga vanade inimeste puhul tuleks kasutada ntatemoholo 'vanaisa' ja nkgono 'vanaema'. Sel viisil näidatakse välja austust. Vahel kasutatakse austuse näitamiseks ka mitmuse vormi.

Veel näiteid

• Ntja di loma katse. – Koer hammustas kassi.
• Ntate o a sebetsa. – Isa töötab.
• Mme o ya toropong. – Ema läheb linna.
• John o dula ka America. – John elab Ameerikas.
• John o dula faatshe. – John istub maas.
• Ntate o rekisa dieta. – Isa ostis saapad.