Saksa koloniaalimpeerium
Saksa koloniaalimpeeriumi (saksa keeles Deutsches Kolonialreich) moodustasid Saksa keisririigi kolooniad, sõltuvusterritooriumid ja ülemereterritooriumid. Saksamaa rajas aastatel 1544–1920 Suurbritannia ja Prantsusmaa järel suuruselt kolmanda koloniaalimpeeriumi. See hõlmas mitmeid Aafrika maid, sealhulgas tänapäeva Burundi, Rwanda, Tansaania, Namiibia, Kameruni, Gaboni, Kongo, Kesk-Aafrika Vabariigi, Tšaadi, Nigeeria, Togo ja Ghana alasid ning Uus-Guinead ja paljusid Mikroneesia ja teisi saari Vaikses ookeanis. Hiinas vallati lisaks Tianjini linna ja Jiaozhou linna.
Saksa keisririik kaotas oma koloniaalimpeeriumi üle kontrolli 1914. aastal, mil vallandus Esimene maailmasõda. Liitlasväed tungisid sõja esimestel nädalatel kõikidesse keisririigi kolooniatesse. Kaugemates piirkondades pidasid mõned koloniaalüksused kauem vastu: Saksa Edela-Aafrika alistus aastal 1915, Kamerun aastal 1916 ja Saksa Ida-Aafrika aastal 1918. Impeerium lakkas olemast Versailles' rahulepinguga ning igale kolooniale anti Rahvasteliidu mandaat. Teises maailmasõjas kahtlusatati, et Kolmanda Riigi eesmärk oli impeeriumi taastamine, kuigi riik kapituleerus juba aastal 1944.