Rootsi riigipäev (seisuste esindus)

Rootsi riigipäev, ka riksdag, ka riigipäev oli Rootsi seisuste esindus 15.–19. sajandil; Rootsi parlamendi, riksdagi eelkäija.

Erinevalt peaaegu kõigist teistest Euroopa riikidest kuulusid Rootsis seisuste esindusse lisaks aadli, vaimulikkonna ja linnakodanikkonnale ka talupoegkonna esindajad.

Rootsi seisuste esindus tuli esimest korda kokku 1435. aastal Arbogas, kuid puudavad andmed, et sellest oleks osa võtnud ka talupoegkonna esindajad. Küll aga järgmisel aastal Uppsalas toimunud koosolekul oli neljas seisus juba esindatud.

1527. aasta Västeråsi riigipäev

1527. aastal toimunud Västeråsi riigipäeval:

• kus osalesid: neli piiskoppi ja Uppsala toomkapiitlist (va Åbost), 144 aadlikku (kellest 16 olid Rootsi Riiginõukogu liikmed), 32 linnakodanikku, 105 talupoega ja 14 esindajat kaevanduspiirkondadest, saavutas kuningas Gustav Eriksson ultimaatumiga Västeråsi retsessi ja Vesterås Ordinantiaga võimu Rootsis asuva kiriku üle, allutades kiriku kuningale (vt. Reformatsioon Rootsis).
• Gustav Vasa valitsemist ja kiriku riigikirikuks reformimist toetavad kirikujuhid tunnistasid Gustav Vasa Rootsi kiriku juhiks
• Iseseisvussõja ajal tekkinud suurte sõjalaenude tasumiseks hansalinnale Lübeckile, nõudis Gustav Vasa riigipäevalt raha, ähvardades muidu troonist loobuda.
• lisaks pressis ta riigipäevalt välja loa riigistada, endise katoliku kirku, kiriku suured maavaldused riigile

1561. aasta Arboga riigipäev

1561. aasta Arboga riigipäeval piirati kuninga Erik XIVda poolvendade: Soome hertsogi Johani, Östergötlandi hertsogi Magnuse ja Södermanlandi hertsogi Karli võimutäiust neile pärandatud hertsogkondades.

1595. aasta Söderköpingi riigipäev

1595. aastal toimunud Söderköpingi riigipäev valis Södermanlandi hertsogi Karli Rootsi regendiks. Sellele olid vastu Rzeczpospolita kuningas ja Rootsi kuningas Zygmunt III Waza ja temale ustavad aadlikud.

1597. aasta Arboga riigipäev

1597. aastal kokkukutsutud Arboga riigipäev ei toetanud Karli soovi kasutada sõjalist jõudu vastasseisus Zygmunt III Wazaga. Sellest hoolimata otsustas Karl seda teha ja ta vallutas alasid Lõuna-Rootsis ning mitmed Riiginõukogu liikmed põgenesid Poolasse, et veenda Sigismundi Karlile vastu astuma.

1600. aasta Linköpingi riigipäev

1600. aasta märtsis Linköpingi riigipäeval nõutas Karl toetust enda regendistaatusele. Linköpingi riigipäeval andsid Rootsi seisused nõusoleku sõjaks Poolaga. Sigismundi kõrvaldamine Rootsi kuningatroonilt tõi endaga kaasa aastakümneid kestnud Poola-Rootsi sõja.

Riigipäev mõistis kohut ka Sigismundi poolel võidelnud aadlike üle; kaheksa mõisteti hukka ning viie hukkamine viidi ka täide. 20. märtsil 1600 Linköpingi kesklinnas toimunud hukkamisi kutsutakse Linköpingi veresaunaks.

Riigipäeva pidamine Paides

Ainsa korrana, kui Rootsi riigipäeva istung toimus väljaspool Rootsit/Soomet, oli Paides peetud istung, mis toimus 1600. aasta novembri lõpus ja detsembri alguses. Otsuse, kokku kutsuda Rootsi riigipäev Läänemereprovintside väikelinnas, tegi Rootsi regent hertsog Karl parasjagu käimasolevas Poola-Rootsi sõjas lahingute vaheajal. Kuigi Rootsi saadikuid tuli Paidesse kohale kasinalt, oli niisugune sündmus, riigipäeva pidamine, väljaspool riigi (kitsamas mõistes) territooriumi ainuline ja poliitiliselt tähenduslik. Paides asus hertsogi peakorter. Riigipäeval vastu võetud otsuste hulgas tähtsaim puudutas Karli testamenti, kuidas tuleks valitsemist pärast riigihoidja surma korraldada. Riigipäeva ettepanekule võtta vastu kuningatroon, vastas hertsog Karl esialgu keeldumisega.

1604. aasta Norrköpingi riigipäev

1604. aasta Norrköpingi riigipäeval otsustati seisuste esinduse poolt Rootsi krooni ja läänistatud valduste omandisuhetes Norköppingi õiguse printsiibid, Rootsimaa kohta, et:

1. Iga troonileastumise korral on mõisapidajad kohustatud, igaüks omaette kuningalt oma õiguste kinnitamist paluma;
2. Kellelegi ei pea lubatud olema oma mõisat ära müüa ega pantida, enne kui ta seda kuningale pole pakkunud;
3. Mõisad peavad niisugusel juhtumisel, kui nende omanikkudel surma korral meessoost otsekohesed järeltulijad alaneval joonel puuduvad, riigi omaks langema ja ei lähe mitte senise pidaja kõrvaliste sugulaste kätte;
4. Kui surnud mõisaomanik tütre järele on jätnud, siis on kroonu kohustatud sellele kaasavara andma, või kui tema mees selle väärt leitakse olema, siis saab see oma naiseisa mõisa laenuks, õigusega seda oma meessoost järeltulijatele оtsekohesel alaneval joonel edasi pärandada.

Rootsi impeerium pärast 1658. aasta Roskilde rahulepingut

1655. aasta Rootsi riigipäeval otsustati Norrköpingi riigipäeva otsuse meeldetuletuseks laenumõisad, mis seadusevastaselt nende omanikkude kätte olid läinud, riigi kätte võttа.

 Pikemalt artiklis Neljandikreduktsioon

Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil

1681. aasta Stockholmi riigipäev

1681. aasta Stockholmi riigipäeval otsustasid kolme: vaimulikkude, linnade ja talupoegade seisuste esindajad - neljanda aadliseisuse protestidele vaatamata, et:

1. Tuleb kõik laenumõisad, mis kroonu päralt on olnud ja seadusevastasel teel (1604. aasta Norrköpingi riigipäeva otsustega formuleeritud normide vastaselt, mis olid Rootsis alati maksvusel olnud, kuid mida tegelikult pole täidetud, eraomanduseks on läinud) riigi kätte tagasi võtta;
2. See otsus peab ka kõigi Rootsi riigi provintside kohta maksev olema.

 Pikemalt artiklites Suur reduktsioon, Läänemereprovintsid ja Rootsi dominioonid

Parlament

1866. aastal muudeti Rootsi riigipäev põhiseadusliku aktiga nelja seisuse esindusest kahekojaliseks parlamendiks.

Vaata ka

• Läänemereprovintsid#Piirkondlikud erinevused