Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon

Rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni (lühend RHK) võib vaadelda kui jaotiste süsteemi, millesse haigused on määratud vastavalt kehtestatud kriteeriumidele.

RHK eesmärgiks on võimaldada eri riikides eri aegadel kogutud suremuse ja haigestumuse andmete süstemaatilist registreerimist, analüüsimist, interpreteerimist ja võrdlemist.

RHK kasutatakse haiguste diagnooside ja muude terviseprobleemide ülekandmiseks sõnadest tärkkoodi, mis võimaldab andmete hõlpsat säilitamist, otsingut ja analüüsi.

Praktikas on RHK kujunenud rahvusvaheliseks standardseks diagnostiliseks klassifikatsiooniks kõikidel üldepidemioloogilistel ja mitmel tervishoiu juhtimisalasel otstarbel. Nende hulka kuulub rahvastikurühmade üldise tervisliku olukorra analüüs ja haiguste ning muude terviseprobleemide esinemissageduse ning levimuse seire haigestunud isikuid iseloomustavate muude tunnuste ja olukordade suhtes.

  • RHK-0 - 1893. a.
  • RHK-1 - 1900. a. - Rahvusvaheline surmapõhjuste nimekiri
  • RHK-2 - 1909. a. - Rahvusvaheline surmapõhjuste nimekiri
  • RHK-3 - 1920. a. - Rahvusvaheline surmapõhjuste nimekiri
  • RHK-4 - 1929. a. - Rahvusvaheline surmapõhjuste nimekiri
  • RHK-5 - 1938. a. - Rahvusvaheline surmapõhjuste nimekiri
  • RHK-6 - 1949. a. - Rahvusvaheline haiguste, vigastuste ja surmapõhjuste klassifikatsioon
  • RHK-7 - 1955. a. - Rahvusvaheline haiguste, vigastuste ja surmapõhjuste klassifikatsioon
  • RHK-8 - 1967. a. - Rahvusvaheline haiguste, vigastuste ja surmapõhjuste klassifikatsioon
  • RHK-9 - 1975. a. - Rahvusvaheline haiguste, vigastuste ja surmapõhjuste klassifikatsioon
  • RHK-10 - 1992. a. -Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon

  • RHK-11 - 2022. a. -Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon

Vaata ka

muuda