Hoomuli mõis
Hoomuli mõis ehk Omuļi mõis (saksa keeles Homeln, läti keeles Omuļu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub Valka piirkonnas Härgmäe vallas Omuļi asulas.
.jpg)
Ajalugu
muudaKuigi Hoomuli oli juba varastest aegadest iseseisev mõis, oli see siiski allutatud Härgmäe ordulinnusele. Erandiks oli aasta 1523, mil mõis jäeti Johann Plettenbergile ja see arvati toona Helme kihelkonda. Aastal 1625 annetati Hoomuli koos Härgmäega Wilhelm de la Barrele. Pärast mõisate reduktsiooni läksid need valdused Rootsi riigile, ent hiljem taastati Barrede õigused sellele alale ja lään jagati eelmise omaniku Anton de la Barre poegade vahel. Hoomuli mõisa päris Wilhelm Friedrich. Tolle surma järel päris isa valdused tema tütar Wilhelmine Gertrude Ungern-Sternberg. Aastal 1806 ostis Hieronymus Boye mõisa 42 000 taalri eest Hans Conrad Wilhelm Ungern-Sternbergilt ära.[1]
Hieronymus Julius Boye pantis mõisa aastal 1830 Carl von Meusenkampffile, saades 12 306 rubla ja 47 ning 1/2 kopikat. Aastal 1832 omandas mõisa 40 000 rubla eest Otto Heinrich Robert Anrep. Too sai aastal 1842 ka mõisa pärisomanikuks. Ta suri aastal 1877 ja mõis läks tema laste ühisomandisse. Järgmisel aastal ostis Oscar von Anrep mõisa 100 000 rubla eest teistelt pärijatelt välja.[2]
Mõisa suurus
muudaVon Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 5 adramaad, sellele allus 147 mees- ja 197 naishinge.[3] Aastal 1734 oli mõisa suurus (koos Härgmäe, Annase ja Pedele mõisaga) 22 ja 7/8 adramaad. Aastal 1758 oli mõisa suurus viis adramaad, aastal 1823 aga 6 ja 1/3 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 6 ja 2/3, aastal 1881 oli neid aga 6 ja 47/80, lisaks allus mõisale 5 ja 49/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[5]
Agraarreformi ajal, mil mõis tükeldati, kuulus sellele 2145 hektarit maad.[6]
Karjamõisad
muudaHoomuli mõisal oli kaks karjamõisa: Tallimõisa ehk Staļļmuiža (Stallenhof) ja Vērtmuiža (Wörth).
Viited
muuda- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 288-290
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 354-355.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 272.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 288.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 352.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001. ISBN 9984-00-412-0. 279 lk.