Lendur

Lendur ehk piloot (itaalia keeles pilota) on vajaliku koolituse ja oskustega, nõutava ametliku loaga pädev isik, kes olles ise lennuki, helikopteri või muu lennuvahendi juhtkabiinis, juhib seda.

• Purilennuki pilooditunnistuse (GPL, inglise keeles Glider Pilot Licence) saab juba 16-aastane lennukursused lõpetanud õpilane.
• Reisilennufirmades töötavad liinilendudel ametipiloodi litsentsiga piloodid (ATPL, inglise keeles Airline Transport Pilot Licence).
• Sõjaväelendurid saavad oma oskused sõjalennukoolides.
• Kommertspiloodi litsentsi (CPL, inglise keeles Commercial Pilot Licence) väljastavad riikide lennuametid ICAO nõuete alusel.
• Erapiloodi litsentsi (PPL, inglise keeles Private Pilot Licence) saab vastavalt ICAO nõuetele kohalik lennuamet väljastada alates 17-aastasele õppeprogrammi läbinud ja teooria- ning lennueksami sooritanud kandidaadile.

Sõjalennuki piloot

Harrastuslendur

Lenduriks õppimine

Lenduriks saab Eestis õppida Eesti Lennuakadeemias või mõnes erakoolis. Enne Lennuakadeemiasse vastuvõtmist tuleb sooritada ametisobivuskontroll. Tarvis on sooritada psühholoogilised testid; mälu, reageerimiskiirus ning vestlus. Erakoolides ametisobivuskontroll sisuliselt puudub, sest maksad sina ise. Seevastu Lennuakadeemia 4-aastane õpe on tasuta ja muuhulgas omandad kõrghariduse.

Erapiloot peab omama teadmisi ja teda eksamineeritakse järgnevas üheksas õppeaines:

• Meteoroloogia
• Navigatsioon
• Lennundusõigus
• Kommunikatsioon (raadioside)
• Aerodünaamika
• Operatsioonilised protseduurid
• Lennuplaneerimine ja suutlikkusnäitajad
• Üldine teave lennuki ehitusest ja seadmetest
• Inimfaktor (inimese füsioloogilised võimed ja piirid)

Eksamite sooritamiseks on 4 katset, sooritatuks loetakse skoor 75%.

Ametilenduril lisandub veel 5 keerukat õppeainet.

Enne liinilendudele asumist peab piloot õppe käigus lendama kindla arvu tunde. Tavaliselt on nõutav algtase lennuki kaptenil 1500 lennutundi, teisel piloodil vähem. Suur osa tundidest peab olema instrumentaallend.

Instrumentaallend tähendab lennuki juhtimist silmsideta maapinnaga ja horisonti nägemata, ainult lennuki näidikute järgi.

Selle vastand on visuaallend. See tähendab, et piloodil on võimalik määrata lennuki asendit maapinna ja/või horisondi suhtes ehk visuaalselt. Kui silmside lennukist maapinnaga puudub, orienteerub (määrab lennusuuna ehk navigeerib) piloot raadioseadmete abil.

Liinilenduri töökohustused

Enne väljalendu toimub brifing ehk eelseisva lennutingimuste ja infoga tutvumine. Lennuki kapten jagab teisele pilodile, stjuuarditele/stjuardessidele neile vajalikku teavet, kordab üle kohustused ja reeglid, et lend sujuks plaanipäraselt. Kapten teeb lennu eel lennuki ümber ringkäiguga välise ülevaatuse.

Lendurite kohustused lennu ajal:

• teatama juhtimiskeskusesse tekkinud süsteemide vigadest või lennuki vigastustest;
• taotlema õhkutõusmisluba lennujuhilt ja kooskõlastama maandumisplaani;
• hoidma pidevat ühendust ja infovahetust lennujuhtidega ning teiste lähikondsete lennukitega;
• juhtima lennukit teise piloodiga vaheldumisi, et püsida värske ja ergas.

Liinilenduri auastmed

Liinilendurite ametioskused nähtuvad auastmetest nende vormiriietusel, mõningane sarnasus sõjaväeliste auastmetega. Auastmetunnused paiknevad vormirõivastuse õlgade peal. Kahe triibuga pagun tähendab, et tegemist on noorempiloodiga, kes pole veel täieõiguslik piloot, sest omandab alles oskusi või on litsentsiga piloot, kellel pole veel vajalik hulk lennutunde. Kolme triibuga pagun on esimesel ohvitseril, kes istub kabiinis parempoolsel istmel. Nelja triibuga pagunid on kaptenil, kes istub lennuki kabiinis vasakul istmel. Kogu võim lennuki pardal kuulub kaptenile, kes on lennu eest vastutav. Kapten seab paika kohustused ja teda peab kõige toimuva kohta informeerima.

Vaata ka

• Katselendur
• Lendamine
• Lennujuht
• Lennuäss