Juhan Peegel

Juhan Peegel (19. mai 1919 Uuemõisa vald, Saaremaa – 6. november 2007) oli eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1977) ning kirjanik, esimene Eesti ajakirjandusdoktor, üks Eesti ajakirjandusõppe rajajaid.^[viide?]

Juhan Peegel oli akadeemilise eestikeelse ajakirjandusõppe looja, kelle eestvedamisel hakati 1954. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti keele kateedris eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule kõrval eesti filoloogia eriharuna õpetama ka ajakirjandust. (Ajakirjandust sai tol ajal kõrgkoolis õppida vaid Leningradis või Moskvas). Oli aastatel 1964–1967 ajaloo-keeleteaduskonna dekaan. 1965. aastal hakati ülikooli juures korraldama vabariiklikke ajakirjanike ja kirjastustöötajate täienduskursusi, mille algataja ja sisuline eestvedaja oli samuti Juhan Peegel ja mida seetõttu hakati nimetama "Juhan Peegli eraülikooliks" (toimusid 1965–1987). 1976. aastal loodi ülikoolis Juhan Peegli eestvedamisel eraldi ajakirjandusosakond ja 1979. aastal ka žurnalistika kateeder. Oli aastatel 1976–1987 ajakirjandusprofessor ja 1979–1987 ühtlasi ka žurnalistika kateedri juhataja. Aastatel 1987–1991 konsultantprofessor, 1991–1994 ajakirjanduse ajaloo labori juhtivteadur ja alates 1994 emeriitprofessor.

Elulugu

Aastal 1938 lõpetas Peegel Saaremaa Ühisgümnaasiumi, aastal 1951 Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete erialal.

1938–1939 töötas ta Kuressaares ajalehe Meie Maa toimetajana. 1939–1940 teenis Eesti sõjaväes, 1941–1945 osales Eesti Territoriaalkorpuse ja Eesti Laskurkorpuse koosseisus Teises maailmasõjas. 1947–1952 töötas ta ajalehes Edasi.

1951. aastal alustas Peegel tööd Tartu Riiklikus Ülikoolis. Aastatel 1953–1957 oli ta ülikooli eesti keele kateedri keele ja žurnalistika õpetaja ja vanemõpetaja, 1957. aastast dotsent, 1976. aastast professor ning 1994. aastast emeriitprofessor. Kandidaadiväitekirja kaitses ta 1954. aastal Tartus, doktoriväitekirja Eesti ajakirjanduse algusperioodist 1973. aastal Moskvas, saades Eesti esimeseks ajakirjandusdoktoriks. Oli aastatel 1964–1967 ajaloo-keeleteaduskonna dekaan.

Juhan Peegli eestvedamisel hakati Tartu Riiklikus Ülikoolis 1954. aastast ette valmistama kõrgharidusega ajakirjanikke. 1976. aastal asutas ta ülikoolis ajakirjandusosakonna ja 1979. aastal sai temast žurnalistika kateedri juhataja.

1977. aastast Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliige, 1989. aastast akadeemik.^[viide?]

Juhan Peegel oli NLKP liige aastatel 1966–1989.

Teadustöö

Ta uuris eesti ajakirjanduse ja kirjanduse ajalugu, samuti eesti folkloori, ning on avaldanud mitmeid publikatsioone. Tema suurimad tööd on viieosaline sõnaraamat "Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides" ja "Eesti vanade rahvalaulude keel". Ta osales ka eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” teadusliku väljaande ning eesti rahvalaulude antoloogia väljaandmises. Kirjanikuna on Juhan Peegel välja andnud sõjaraamatu "Ma langesin esimesel sõjasuvel", H. D. Rosenstrauchi varjunime all "tahedad vahelugemised", Saaremaast inspireeritud lühiproosakogumikud, valikkogu "Tuli koduaknas".^[viide?]

Teosed

Teadus ja publitsistika

"Eesti regivärsilise rahvalaulu keelest". TRÜ, Tartu 1961, 108 lk; 2. trükk 1966
"Rotatsioonimasinad mürisevad. Lühiülevaade kodanlike maade ajakirjanduse arengusuundadest, teooriast ning praktikast". Eesti Raamat, Tallinn 1965, 180 lk
"Eesti ajakirjanduse algus (1766–1857). Valgus, Tallinn 1966, 148 lk
"Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides". Sõnastik I–IV. Toimetaja Ülo Tedre. Eesti Raamat, I 1982 (A – K), 194 lk; II (L – Naine) 1984, lk 195–384; III (Neiu – Poiss), 1986, lk 385–615; IV (Pruut – Ö), 1989, lk 616–860; V Täiendused; Registrid; Errata: sõnastik. Teose 2., läbivaadatud ja ühtlustatud trükk: Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004, 412 lk
Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, Sulev Uus ja Juhan Peegel, "Rajoonileht ja lugeja". Eesti Raamat 1987, 192 lk
"Puhtetähed: ajakirjandusloolisi jutustamisi". Eesti Raamat 1991, 128 lk
"Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed: Eesti ajakirjanduse arengust" (XVII sajandist XX sajandini). Põhiautor ja koostaja Juhan Peegel, autorid veel: Krista Aru, Sergei Issakov, Ea Jansen, Epp Lauk. TÜ ja Olion, Tartu–Tallinn 1994, 352 lk
"Kuld on jäänud jälgedesse. Regivärsi keelest ja poeetikast" (artiklite kogumik). Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 1997, 198 lk
"Eesti vanade rahvalaulude keel". Koostanud Urmas Sutrop, eessõna: Ülo Tedre. Eesti Keele Sihtasutus 2006, 253 lk

Ilukirjandusteosed

"Saaremaa motiive: pilte ja mõlgutusi". Loomingu Raamatukogu 1964, nr 42
"Üks kaunis jutu ja õpetuse raamat" (satiiri ja huumorit). Ajakirja Pikker sari. EKP Keskkomitee Kirjastus, Tallinn 1966, 80 lk
"Lühikesed lood". Eesti Raamat, 1970, 192 lk
"Kaks lühikest lugu" ("Tarbetu inimene"; "Mereaju"). Kujundanud Milvi Torim. Bibliofiilne väljaanne (trükitud 15 eksemplari), Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut, Tallinn 1972, 18 lk
Heinrich Dawid Rosenstrauch (pseudonüüm), "Kolm tahedat lugemist" (rahvalike põnevusjuttude paroodiad). Illustreerinud Edgar Valter, ajakirja Pikker väljaanne, Tallinn 1973, 94 lk
"Teed ja ristteed: üks vanamoeline jutuahel" (lühiproosa). Eesti Raamat 1976, 136 lk
"Ma langesin esimesel sõjasuvel: fragmentaarium" (romaan). Eesti Raamat 1979, 172 lk; 2. trükk kogumikus "Tuli koduaknas"; 3. trükk: Tammerraamat, Tallinn 2008
"Tuli koduaknas" (proosa koondkogu). Eesti Raamat 1983, 432 lk
"Aegade jäljed: kaks habrast juttu". Eesti Raamat 1991, 126 lk
Heinrich Dawid Rosenstrauch, "Neli tahedat lugemist". Pildid juure sehkendanud Edgar Valter. Kirjastus Olympia, Tallinn 1996, 142 lk

Tunnustus

1975 Nõukogude Eesti preemia
1976 Tartu Riikliku Ülikooli medal
1977 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Väekargajad")
1979 Eesti NSV teeneline teadlane
1979 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Ma langesin esimesel sõjasuvel")
1980 Nõukogude Eesti preemia
1989 Eesti NSV Teaduste Akadeemia medal
1993 Eesti Vabariigi teaduspreemia
1995 Tartu Kultuurkapitali aastapreemia
1996 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
1996 Riigivapi IV klassi teenetemärk^[1]
1998 Eesti Vabariigi teaduspreemia (elutööpreemia)
1999 Tartu Ülikooli suur medal^[2]
1999 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
2002 Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind

Mälestuse jäädvustamine

23. septembril 2011 otsustas Tartu Ülikooli nõukogu anda peatselt valmiva sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehoone Lossi 36 (endise naistekliiniku) auditooriumile nr 231 Juhan Peegli nime. Nõukogu otsus oli erandlik, kuna Tartu Ülikooli hoonetele ja ruumidele nimede andmiseks peaks isiku surmast möödas olema vähemalt 30 aastat. "Kahjuks ei ole küll võimalik anda Juhan Peegli nime auditooriumile, kus ta õpetas, kuid peame tulevast õppehoonet Lossi 36 ja selle vana auditooriumi samuti väga sobivaks ja väärikaks kohaks," kommenteeris otsust ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi juhataja, dotsent Pille Pruulmann-Vengerfeldt.^[3]

Tema järgi on nime saanud Juhan Peegli nimeline ajakirjandusstipendium ning ajakirjandusüliõpilaste veebiajakiri.

Viited

↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.
↑ "Ülikooli ajalooline auditoorium hakkab kandma legendaarse Juhan Peegli nime" Postimees/Tartu Ülikooli pressiteade, 23. september 2011 (vaadatud 23.09.2011)