P-aminobensoehape

P-aminobensoehape ehk PABA on orgaaniline bioaktiivne ühend, aminohape ja mikrotoitaine ning ravimpreparaat. PABAt liigitatakse erinevalt nii asendamatu vitamiinilaadse biomolekuli kui ka vesilahustuva vitamiini ja antioksüdandi ning koensüümina. P-aminobensoehape on mikrokogustes igapäevaselt vajalik osade organismide paljude bioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.

4-Aminobensoehape ehk p-aminobensoehape

PABA täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või kestev vaegus võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades haiguslikke seisundeid.

Nomenklatuur

• IUPACi süstemaatiline nimetus: 4-aminobensoehape;
• CAS-number 150-13-0.

Vananenud terminid

• B_x-vitamiin, B_x-faktor, H₁-vitamiin, B₁₀-vitamiin, bakterite kasvufaktor P, bakterite H-vitamiin , anti-hallide juuste faktor (inglise keeles anti-gray hair factor).

Üldandmed

Molekulvalem: C₇H₇NO₂; Valem: H₂NC₆H₄CO₂H (vees raskesti lahustuv kristalliline aine);

Bakterid

PABA on paljude bakterite jaoks hädavajalik kasvufaktor: Acetobacter suboxydans, Clostridium acetobutylicum, Clostridium sporogenes, Clostridium thermosaccharolyticum, Escherichia coli mutandid, Lactobacillus arabinosus, Leuconostoc meseteroides P-60, Neurospora crassa mutant jpt.

Inimene

Saamine

Olulised eksogeensed toiduained PABA allikatena on : õllepärm, nisu, täistera riis, seened, spinat, söödavad munad, looma maks ja neerud, piim.

Imendumist häirivad alkohol ja kohv.

Biofunktsioonid

PABA on foolhappe ehitusüksus, st et ta on hädavajalik vitamiin mis muundatakse soole mikrofloora elutegevuse käigus foolhappeks.

On vajalik:

• erütrotsüütide normaalseks arenguks
• naha ja juuste normaalseks pigmentatsiooniks
• aitab pantoteenhappe omastamisel
• osaleb bioloogilises katalüüsis koensüümina.

PABA omab teatud kaitsefaktorit UV-B kiirguse suhtes (seetõttu kasutatakse mitmete salvide koostises).

Defitsiit

Võib tekkida alkoholismi puhul ja sulfoonamiinide kestval manustamisel, sest viimased on PABA antimetaboliidid (hävitades seega mikroobe, kes toodavad foolhapet).

Defitsiidi tunnused:

• üldine väsimus
• ärritatavus
• sagedased peavalud
• depressioon
• soole mikrofloora arenguhäired
• kõhukinnisus
• pigmentatsioonihäired
• naha ning juuste enneaegse vananemise ilmingud.

Manustamine preparaatidena

Tema suukaudne manustamine tableti vormis ravi ühe komponendina on kasutusel ja võib olla efektiivne vitiliigo, pemfiguse, dermatomüosiidi, Peyronie tõve, viljatuse (naiste), artriidi, süsteemse erütematoosse luupuse, aneemia, peavalu, juuste väljalangemise jne korral. PABA põhjal valmistatud preparaate soovitatakse ka osade Rickettsia perekonna bakterite poolt põhjustatud haiguslike seisundite korral, sh kaljumägede tüüfus (inglise keeles Rocky Mountain spotted fever) ja tähniline tüüfus (inglise keeles scrub typhus).

Teda soovitatakse manustada koos foolhappe, C-vitamiini, püridoksiini, niatsiini ja tiamiiniga.

Suuremaid annuseid kui 25–30 mg/päevas pole soovitatav sisse võtta, sest võivad ilmneda toksilised nähud: iiveldus, oksendamine. Lisaks eeltoodule võib PABA põhjustada ka, manustatud kogusest mitte oluliselt sõltuvaid, allergilisi reaktsioone nagu kooma, allergiline lööve, kõhulahtisus, peapööritus, silmade ärritus (aine kokkupuutel silmaga), palavik, maksakahjustus, õhupuudus, hingamise auglustumine.

Muud PABA aine kasutusalad

• asovärvides
• Meditsiinis – kohalikuks tuimastuseks kasutatavad ained: benzocaine, propesin, cycloform, butesin, monocaine, amylcaine, novocaine (procaine), tutocaine jpt.