Eesti NSV haldusjaotus

Siin on loetletud Eesti NSV tegevusaja jooksul aastail 1940–1991 toimunud haldus- ja administratiivpiirkondade muudatused ning antud nende muudatuste põhjuste lühikirjeldus

1940–1941

Aastatel 1940–1941, territoriaalseid muudatusi Eesti NSV halduspiirkondade jaotuses ei toimunud, säilisid Eesti Vabariigis kehtinud jaotus maakondadeks.

1944–1950

Eesti NSV piiride muutused:
1944. aastal eraldati 75% Petseri maakonnast Eesti NSV-st Vene NFSV-le, millest moodustati Leningradi oblastisse Petseri rajoon, hilisem Pihkva oblasti Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa Petseri maakonnast likvideeriti ning liideti Võrumaaga (hiljem peamiselt Võru ja Põlva rajoonid)
1945. aastal eraldati Eesti NSV-st Narva-tagused vallad, Leningradi oblasti Kingissepa rajooni

Maakonnad (1949):

Muudatused:

1944. aastal liideti suurem osa Petseri maakonnast, Vene NFSV Leningradi oblastisse Petseri rajoon, hilisemasse Pihkva oblasti Petseri rajooni;
1945. aastal liideti osa, Narva-tagused vallad Viru maakonnast Vene NFSV Leningradi oblasti Kingissepa rajooni;
1946. aastal moodustati Hiiu maakond (1946–1950);
1949. aastal moodustati Jõgeva maakond (1949–1950);
1949. aastal jagati Viru maakond kaheks:
- idapoolsetest valdadest moodustati Jõhvi maakond (1949–1950),
- läänepoolsetest valdadest moodustati Viru maakond (1949–1950).

Uue jaotuse kohaselt jaotus Eesti NSV territoorium 13 maakonnaks ja 233 vallaks. Maakonnad likvideeriti 1950. aastal seoses rajoonide moodustamisega.

1950

25. augustil 1950. aastal võttis ÜK(b)P KK vastu otsuse rajoonide loomise kohta Eesti NSV-s^[1]. 26. september 1950 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse^[2], millega muudeti 1. oktoobrist 1950 endine halduskorraldus ning likvideeriti maakonnad ja vallad.

Eesti NSV territoorium jagati 39 maarajooniks. Külanõukogud muudeti rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna ning 39 maarajooni, mis koosnesid 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust.

5 linna:

39 rajooni:

Jõhvi rajoon – keskus Jõhvi linn,
Keila rajoon – keskus Keila linn,
Kiviõli rajoon – keskus Kiviõli linn,
Kose rajoon – keskus Kose alevik,
Loksa rajoon – keskus Loksa alev,
Rakvere rajoon – keskus Rakvere linn,
Tapa rajoon – keskus Tapa linn,
Türi rajoon – keskus Türi linn,
Antsla rajoon – keskus Antsla linn,
Võru rajoon – keskus Võru linn,
Põlva rajoon – keskus Põlva alev,
Räpina rajoon – keskus Räpina alev,
Vastseliina rajoon – keskus Vastseliina alevik,
Valga rajoon – keskus Valga linn,
Mustvee rajoon – keskus Mustvee linn,
Kallaste rajoon – keskus Kallaste linn,
Elva rajoon – keskus Elva linn,
Otepää rajoon – keskus Otepää linn,
Viljandi rajoon – keskus Viljandi linn,
Vändra rajoon – keskus Vändra alev,
Kilingi-Nõmme rajoon – keskus Kilingi-Nõmme linn,
Kuressaare rajoon – keskus Kuressaare linn,
Lihula rajoon – keskus Lihula alev,
Orissaare rajoon – keskus Orissaare alevik,
Pärnu-Jaagupi rajoon – keskus Pärnu-Jaagupi alev,
Suure-Jaani rajoon – keskus Suure-Jaani linn,
Haapsalu rajoon – keskus Haapsalu linn,
Hiiumaa rajoon – keskus Kärdla linn,
Harju rajoon – keskus Tallinn,
Väike-Maarja rajoon – keskus Väike-Maarja alevik,
Jõgeva rajoon – keskus Jõgeva linn,
Tartumaa rajoon – keskus Tartu linn,
Tõrva rajoon – keskus Tõrva linn,
Rapla rajoon – keskus Rapla linn,
Pärnu rajoon – keskus Pärnu linn,
Põltsamaa rajoon – keskus Põltsamaa linn,
Abja rajoon – keskus Abja-Paluoja alev,
Märjamaa rajoon – keskus Märjamaa alev,
Paide rajoon – keskus Paide linn;

Oblastiperiood (1952)

Baltikumi oblastid

3. mail 1952 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadluse, mille kohaselt 10. maist 1952 muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39 rajooni asemel 3 oblastit.

Pärnu oblast:
(1 linn ja 14 rajooni)

Tallinna oblast:
(3 linna ja 12 rajooni)

Tartu oblast:
(1 linn ja 13 rajooni)

1952. aastal nimetati ka Kuressaare rajoon ümber Kingissepa rajooniks.

1953

Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953 ning uueks haldusjaotuseks kujunes:

5 vabariikliku alluvusega linna:

30 rajooni:

1957

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeriti 12. oktoobril 1957 Loksa rajoon ja Pärnu rajoon^[4],^[5] ning moodustati linnapiirkonnad:

Kiviõli rajoonist sai Kohtla-Järve linnapiirkonna tuumikosa,
Pärnu rajoon nimetati Pärnu linnapiirkonnaks,
Sillamäe linn muudeti vabariikliku alluvusega linnaks.

1959

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 24. jaanuari 1959 seadlusega likvideeriti 1. veebruarist 1959

1960

6 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Sillamäe
24 rajooni

1962

1962. aasta NLKP Keskkomitee ja NSVL Ministrite Nõukogu otsuse „Põllumajanduse juhtimise ümberkorraldamise kohta“ ja s.a. 28. märtsil EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu määrusega territoriaalsete kolhoosi- ja sovhoositootmise valitsuste loomisega sätesti Eesti ala jagamise 15 haldusüksuseks^[1]. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeriti:

Moodustati Pärnu rajoon.

6 linna:
- Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Sillamäe;
14 rajooni

1964

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega moodustati 15.12.1964 Kohtla-Järve rajoon.

6 linna:
- Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Sillamäe;
15 rajooni:^[6]

Eesti taasiseseisvumise protsessis, 1991. aasta 11. juulil võeti vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus kohaliku omavalitsuste terminite ja nimetuste korrastamise kohta, mille kohaselt kehtestati ametlikuks kasutamiseks, Eesti Vabariigi maakondade nimetused^[7]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Mati Laur, Tõnu Tannberg, Rajoonide aeg. Ümberkorraldused Eesti NSV haldusjaotuses, Tuna 4 / 2019, lk 98–109
↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s., Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114
↑ Справочник по истории Коммунистической партии и Советского Союза 1898 – 1991
↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Loksa ja Pärnu rajooni likvideerimisest. – Eesti NSV Teataja, 14.11.1957, nr 17, art 167.
↑ Olaf Esna, EKP Abja rajoonikomitee ja Abja rajooni TSNi häälekandja, Pärnu Postimees, 27.12.2009
↑ ЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА 21.07.1940–11.03.1990 г.
↑ Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu seadlus, Vastu võetud 11.07.1991

[rajoonide-1] 1,0 ^1,1 Mati Laur, Tõnu Tannberg, Rajoonide aeg. Ümberkorraldused Eesti NSV haldusjaotuses, Tuna 4 / 2019, lk 98–109

[2] Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s., Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114

[3] Справочник по истории Коммунистической партии и Советского Союза 1898 – 1991

[4] Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Loksa ja Pärnu rajooni likvideerimisest. – Eesti NSV Teataja, 14.11.1957, nr 17, art 167.

[5] Olaf Esna, EKP Abja rajoonikomitee ja Abja rajooni TSNi häälekandja, Pärnu Postimees, 27.12.2009

[6] ЭСТОНСКАЯ СОВЕТСКАЯ СОЦИАЛИСТИЧЕСКАЯ РЕСПУБЛИКА 21.07.1940–11.03.1990 г.

[7] Kohaliku omavalitsuse terminite ja nimetuste korrastamise kohta, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu seadlus, Vastu võetud 11.07.1991

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]