Kohtla-Järve
Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas.
| Kohtla-Järve | |
|---|---|
Pindala: 39,3 km² (2017)[1]  | |
|
Elanikke: 33 434 (1.01.2024)[2] | |
|
EHAK-i kood: 0321[3] | |
| Koordinaadid: 59° 24′ N, 27° 17′ E | |
  | |
 |
Linn koosneb viiest eraldi asuvast linnaosast, mille elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%.[viide?]
Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946.[viide?]
Linnaosad ja rahvastik
muuda
Kohtla-Järve linn koosneb viiest üksteisest eraldi seisvast linnaosast:[4]
| Elanike arv linnaosas | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kohtla-Järve linn | 36,329 | 35,801 | 35,056 | 34,394 | 33,743 | 33,197 | 32,577 | 33,498 | 33,675 | 33,434 |
| Järve linnaosa | 16,194 | 15,887 | 15,952 | 15,791 | 15,500 | 15,297 | 14,937 | 15,656 | 15,877 | 15,688 |
| Ahtme linnaosa | 16,416 | 16,239 | 16,140 | 16,095 | 15,779 | 15,506 | 15,185 | 15,601 | 15,599 | 15,563 |
| Oru linnaosa | 1,171 | 1,135 | 1,117 | 1,074 | 1,044 | 1,031 | 987 | 996 | 1,004 | 980 |
| Sompa linnaosa | 928 | 873 | 870 | 847 | 835 | 820 | 786 | 754 | 731 | 751 |
| Kukruse linnaosa | 568 | 552 | 529 | 529 | 509 | 500 | 496 | 467 | 464 | 452 |
Aastatel 1960–1991 kuulusid Kohtla-Järve linna koosseisu ka praegused Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linn ning Kohtla-Nõmme alev. 2017. aastani kuulus linna koosseisu kuuenda linnaosana Viivikonna koos Sirgalaga, mis toimunud haldusreformi käigus liitusid küladena Narva-Jõesuu linnaga.
Majandus
muudaKohtla-Järve on eelkõige tööstuslinn. Tähtsaim tööstusharu on põlevkiviõli tootmine ja keemiatööstus. Sellel alal tegutseb kolm suurt ettevõtet: VKG Oil, Eastman Specialties, VNK, mille toodangu müügikäive oli 2021. aastal umbes 480 miljonit eurot. Nitroferti keemiatehas lõpetas töö 2013. aastal.[viide?]
Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus, mööblitööstus (TNC Components) ja ehitusmaterjalide tootmine, oluline on ka õmblustööstus.[viide?]
Hinnanguliselt oli 2021. aastal töötleva tööstuse toodangu müük umbes 550 miljonit eurot.[viide?]
2013. aastal suleti läheduses asuv Viru põlevkivikaevandus, samuti Ahtme elektrijaam, mille võimsus oli 30 MW.[viide?]
-
Viru Keemia Grupi tehas -
Viru Keemia Grupi tehas -
Viru Keemia Grupi administratiivhoone
Haridus
muuda
Kohtla-Järvel tegutseb kuus põhikooli (Kohtla-Järve Järve Kool, Kohtla-Järve Ahtme Põhikool, Kohtla-Järve Slaavi Põhikool, Kohtla-Järve Tammiku Põhikool, Kohtla-Järve Maleva Põhikool, Kohtla-Järve Kesklinna Põhikool). Gümnaasiumiharidust saab omandada Kohtla-Järve Gümnaasiumis ja Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumis.
Kohtla-Järvel on ka kolm huvialakooli: Kohtla-Järve Kunstide Kool, Ahtme Kunstide Kool, Kohtla-Järve Koolinoorte Loomemaja.
Sport
muudaKohtla-Järve JK Järve mängib jalgpalli Eesti Esiliiga B-tasandil.[viide?]
Kohtla-Järve KK HITO mängib korvpalli Eesti teises liigas.[viide?]
Sõpruslinnad
muudaKohtla-Järve sõpruslinnad teistes riikides:[5]
- Outokumpu, Soome (1969)
- Norderstedt, Saksamaa (1989)
- Kėdainiai rajoon, Leedu (1997)
- Saransk, Venemaa (1998)
- Veliki Novgorod, Venemaa (2004)
- Slantsõ rajoon, Venemaa (1999)
- Kingissepp (Kingissepa linnaasundus), Venemaa (2000)
- Korostõšiv, Ukraina (2006)
- Wyszków, Poola (2006)
- Saligorsk, Valgevene (2008)
- Staffanstorp, Rootsi (2009)
Ajalugu
muuda
.jpg)
Kohtla-Järve nimi pärineb sellest, et koht asutati Kohtla ja Järve mõisa maade piirile. Samas kohas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve jääb osaliselt kahe ajaloolise küla aladele – aastal 1241 mainiti Taani hindamisraamatus Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula).[viide?]
Kohtla-Järve linn on rajatud Kohtla ja Järve mõisa maadele kunagise Järve küla kohale seoses põlevkiviõlitööstuse (Esimene Eesti Põlevkivitööstus) loomisega 1920. aastate alguses. Kohtla-Järve töölisasula (nüüd nn Vanalinn) rajati Järve vallamaja juures 1916. aastal alustatud põlevkivi kaevandamise piirkonda. 1930. aastatel tekkisid Käva, Pavandu ja Vaheküla elamukogumid. Kävale rajatud kaevandusettevõtte juurde kujunes arhitekt Anton Lembit Soansi üldplaani kohaselt töölisasula. Püstitati puidust barakke ja väikekorteritega tööliselamuid hajalipaiknevate gruppidena (Lilleküla, Sibulaküla jt, mis pole säilinud), omaette kahekorruseliste tööliselamute grupp (Hädaküla) ning arhitekt Eugen Habermanni projekti alusel[6] (1920–1921) kavandatud ametnike elamud (Siidisuka). Väikeasula tekkis ka Käva kaevanduse juurde. Pärast 1930. aastate majanduskriisi ehitati kolmekorruselisi paekivist tööliselamuid kööktubadega Kohtla (Ehitajate) tee äärde Vahekülla ja asula põhjaossa Pavandusse. 1940. aastal hakati Kohtla tee äärde ehitama kahekorruselisi kahetoaliste korteritega elamuid.[viide?]
1946. aastal nimetati Kohtla-Järve maakondliku ja 1947. aastal vabariikliku alluvusega linnaks, millele allusid Kohtla ja Kukruse alev.[viide?]
1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin.[7] 1950. aastal ehitati Kohtla-Järve kino "Pobeda", Keskallee 1. 1959. aastal liideti Kohtla ja Kukruse alev Kohtla-Järve linnaga. 1960. aastal ühendati Kohtla-Järvega Ahtme ja Jõhvi linn ning Sompa alev, 1964. aastal Oru asula. Kohtla-Järve linnale allutati veel 1959. aastal Kiviõli ja Püssi alev, 1960. aastal Viivikonna alev ja maapiirkondi. 1964. aastal loodi Kohtla-Järve rajoon.[viide?]
Juhtimine
muudaKohtla-Järve linnapea oli aastatel 2003–2016 Jevgeni Solovjov.[8][9]
Pilte
muuda-
Vaade Kohtla-Järvele Kohtla-Järve – Mäetaguse maanteelt mõni kilomeeter enne linnapiiri -
Mälestusmärk Viru Keemia Grupi tehase ees -
Põlevkivi tööstusliku kaevandamise alguse mälestusmärk -
Viru Keemia Grupi administratiivhoone -
![II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud[10]](//upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/8/8d/Kohtla-J%C3%A4rve_2007_5.jpg/120px-Kohtla-J%C3%A4rve_2007_5.jpg)
II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud[10] -
Kohtla-Järve kultuurimaja esine park -
Maja kesklinnas -
Administratiivhoone kesklinnas -
Sinivoore-Outokumpu elamurajoonis -
![Skulptuur "Au tööle"[11] („Kahe kaine kaevuri“ monument[12] või "kaks kainet")](//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/dd/Kohtla-jarve%2C_a_monument_to_two_non-drinkers.JPG/120px-Kohtla-jarve%2C_a_monument_to_two_non-drinkers.JPG)
-
Tiik Spordi tänaval Kohta-Järvel
![II maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud[10]](/https/et.m.wikipedia.org/wiki/Fail:Kohtla-J%C3%A4rve_2007_5.jpg)
![Skulptuur "Au tööle"[11] („Kahe kaine kaevuri“ monument[12] või "kaks kainet")](/https/et.m.wikipedia.org/wiki/Fail:Kohtla-jarve,_a_monument_to_two_non-drinkers.JPG)
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 1.09.2024.
- ↑ http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
- ↑ Statistikaamet (28.08.2024). "RV0282U: Ragvastik, 1. jaanuar | Sugu, Elukoht, Aasta ning Vanuserühm". Vaadatud 28.08.2024.
- ↑ "Sõpruslinnad". Kohtla-Järve linn. Vaadatud 31. august 2019.
- ↑ Siidisuka asum Kohtla-Järvel, www.arhitektuurimuuseum.ee
- ↑ Erelt, Pekka (17. juuli 2008). "Minu aadress - Pärnu oblast, Kingissepa". Eesti Ekspress.
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ Kohtla-Järve volikogu vabastas Solovjovi linnapea ametist
- ↑ II Maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 28.08.2021)
- ↑ Rudi, Hanneli (20. jaanuar 2009). "Tudeng tahab Kohtla-Järve jätta ühe linna sümbolita". Postimees. Vaadatud 9.05.2019.
See monument on oma ajastu märk, ta jätab väga raske mulje ... Kozeratski arvates võiks kaevurite kuju minna Kukrusel asuvasse põlevkivimuuseumi.
- ↑ Saaremäe, Üllar (26. jaanuar 2018). "Kultuuri kaevuv Kohtla-Järve". Sirp (ajaleht). Vaadatud 9.05.2019.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kohtla-Järve |