Burjaatia
Burjaatia Vabariik on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaal Kaug-Ida föderaalringkonnas.
| Burjaatia Vabariik | |
|---|---|
|
vene Республика Бурятия (Respublika Burjatija) | |
|
burjaadi Буряад Улас (Burjaad Ulas) | |
| Pindala: 351 300 km² | |
| Elanikke: 971 922 (2024) | |
| Rahvastikutihedus: 2,8 in/km² | |
| Keskus: Ulan-Ude | |
| Ametlikud keeled: vene ja burjaadi | |
 | |
 |
Burjaatia piirneb lõunas Mongooliaga, läänes ja põhjas Irkutski oblastiga, idas Taga-Baikali kraiga. Hõlmab Baikali järve idakalda, ulatudes Jablonovõi ahelikuni. Suuremad jõed on Selenge, Barguzin ja Ülem-Angara. Kõrgeim mägi on Munku-Sardõk.
Haldusjaotus
muudaVabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:
- Barguzini rajoon (Баргузинский район)
- Baunti evengi rajoon (Баунтовский район)
- Bitšura rajoon (Бичурский район)
- Džida rajoon (Джидинский район)
- Horinski rajoon (Хоринский район)
- Ivolginski rajoon (Иволгинский район)
- Jeravna rajoon (Еравнинский район)
- Kabanski rajoon (Кабанский район)
- Kižinga rajoon (Кижингинский район)
- Kjahta rajoon (Кяхтинский район)
- Kurumkani rajoon (Курумканский район)
- Muhhoršibiri rajoon (Мухоршибирский район)
- Muja rajoon (Муйский район)
- Oka rajoon (Окинский район)
- Pribaikalski rajoon (Прибайкальский район)
- Selenga rajoon (Селенгинский район)
- Severo-Baikalski rajoon (Северобайкальский район)
- Zaigrajevo rajoon (Заиграевский район)
- Zakamenski rajoon (Закаменский район)
- Tarbagatai rajoon (Тарбагатайский район)
- Tunkinski rajoon (Тункинский район)
Rahvastik
muuda2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas vabariigis 981 238 inimest, kellest olid 27,81% burjaadid, 67,82% venelased, 0,98% ukrainlased ja 0,83% tatarlased.[1]
2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Burjaatia elanikest burjaate 29,51%, venelasi 64,89%, tatarlasi 0,7% ja ukrainlasi 0,58%[2]
| Rahvusgrupp | 1926 2 | 1939 | 1959 | 1970 | 1979 | 1989 | 2002 | 2010 | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Arv | % | Arv | % | Arv | % | Arv | % | Arv | % | Arv | % | Arv | % | Arv | % | |
| Burjaadid 1 | 214 957 | 43,8% | 116 382 | 21,3% | 135 798 | 20,1% | 178 660 | 22,2% | 206 860 | 23,0% | 249 525 | 24,0% | 272 910 | 27,8% | 286 839 | 30,0% |
| Venelased | 258 796 | 52,7% | 393 057 | 72,0% | 502 568 | 74,6% | 596 960 | 73,5% | 647 785 | 72,0% | 726 165 | 69,9% | 665 512 | 67,8% | 630 783 | 66,1% |
| Tatarlased | 3.092 | 0,6% | 3 840 | 0,7% | 8 058 | 1,2% | 9 991 | 1,2% | 10 290 | 1,1% | 10 496 | 1,0% | 8 189 | 0,8% | 6 813 | 0,7% |
| Ukrainlased | 1 982 | 0,4% | 13 392 | 2,5% | 10 1083 | 1,5% | 10 769 | 1,3% | 15 290 | 1,7% | 22 868 | 2,2% | 9 585 | 1,0% | 5 654 | 0,6% |
| Sojoodid 1 | 161 | 0,0% | 2,700 | 0,3% | 3 600 | 0,4% | ||||||||||
| Evengid | 2 791 | 1,9% | 1 818 | 00,3% | 1 335 | 0,2% | 1 685 | 0,2% | 1 543 | 0,2% | 1 679 | 0,2% | 2 334 | 0,2% | 2 974 | 0,3% |
| Teised | 9 276 | 1,9% | 16 857 | 3,1% | 13 352 | 2,0% | 12 646 | 1,6% | 15 982 | 1,8% | 25 393 | 2,4% | 18 421 | 1,9% | 17 344 | 1,8% |
| Rahvaarv | 491.236 | 100% | 545.766 | 100% | 673.326 | 100% | 812.251 | 100% | 899.398 | 100% | 1.038.252 | 100% | 981.238 | 100% | 972.021 | 100% |
1 1939–1989 loeti burjaate ja sojoote üheks rahvaks.
2 1926 oli Burjaatia suurem, hõlmates piirkondi, mis praegu kuuluvad Taga-Baikali kraisse ning Irkutski oblastisse.
Linnades elab 46% rahvastikust. Pealinnas Ulan-Udes elab üle 1/3 vabariigi elanikest.
Ajalugu
muudaVabariigi sünniks loetakse Burjaadi-Mongoli ANSV loomist Vene NFSV koosseisus 30. mail 1923.
1958. aastal nimetati Burjaadi-Mongoli ANSV Burjaadi ANSV-ks.
1992. aastast kannab nime Burjaatia Vabariik.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. aprill 2011. Vaadatud 30. aprillil 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2020. Vaadatud 11. augustil 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Välislingid
muuda
Burjaatia – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis