1923

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1919 | 1920 | 1921 | 1922 | 1923 | 1924 | 1925 | 1926 | 1927 | ► | ►►

1923. aasta (MCMXXIII) oli 20. sajandi 23. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

De la Cierva tiiviklennuk

9. jaanuar – Hispaania insener Juan de la Cierva tegi esimese eduka õhulennu helikopteri eelkäija tiiviklennukiga.
10. jaanuar – Memeli piirkonnas elavad Leedu elanikud alustasid mässu Rahvasteliidu otsuse vastu jätta piirkond Prantsusmaa võimu all olevaks Rahvasteliidu mandaadiks.
11. jaanuar – vaatamata Suurbritannia vastuväidetele okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri piirkonna, et nõuda sellega Saksamaalt reparatsioonide tasumist.

Veebruar

16. veebruar – Howard Carter avas Kuningate orus Tutanhamoni hauakambri.

Märts

Ajakirja Time esimese numbri kaanepilt

3. märts – ilmus ajakirja Time esimene number.
3. märts – USA Senat lükkas tagasi ettepaneku, et Ameerika Ühendriigid võiksid ühineda Alalise Rahvusvahelise Kohtuga.

Aprill

26. aprill – prints Albert (hilisem kuningas George VI) abiellus Westminster Abbeys Elizabeth Bowes-Lyoniga.

Mai

24. mai – lõppes Iiri kodusõda.

Juuni

9. juuni – Bulgaarias kõrvaldati riigipöördega võimult peaminister Aleksandǎr Stambolijski.
18. juuni – purskas Etna vulkaan Itaalias, mille tõttu jäi 60 000 inimest koduta.

Juuli

6. juuli – loodi NSV Liidu kõrgeim valitsusorgan NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Vladimir Lenin.

Hollywoodi silt

13. juuli – USA California osariigis Los Angeleses avati ametlikult Hollywoodi silt.
24. juuli – liitlasriigid sõlmisid Türgiga Lausanne'i rahuleppe, millega Türgi loobus Esimeses maailmasõjas kaotatud mittetürgi aladest.

August

Calvin Coolidge

2. august – pärast Warren G. Hardingi surma sai Ameerika Ühendriikide presidendiks Calvin Coolidge.

September

1. september – Jaapani peasaart Honshūs tabas 7,9-magnituudiline maavärin, millest kujunes Jaapani ajaloo ohvriterohkeim maavärin, kui hukkus üle 100 000 inimese.
13. september – kindral Miguel Primo de Rivera juhitud väed võtsid kokkuleppel kuningas Alfonso XIII-ga üle võimu Hispaanias.
15. september – USA Oklahoma osariigi kuberner Jack C. Walton kuulutas Ku Klux Klani vastu võitlemiseks osariigis välja sõjaseisukorra.
29. september – algas Briti mandaat Palestiinas.

Oktoober

16. oktoober – Roy ja Walt Disney asutasid Hollywoodis filmistuudio Disney Brothers Cartoon Studio, millest sai hiljem maailma üks suuremaid meedia- ja meelelahutusettevõtteid.
29. oktoober – Kemal Atatürk kuulutas Türgis välja vabariigi.

November

1. november – Bruno Lucander asutas ettevõtte Aero O/Y, mis sai Finnairi eelkäijaks.
8. november – Adolf Hitler korraldas Münchenis õllekeldriputši nime all tuntud ebaõnnestunud riigipöördekatse.
15. november – Saksa hüperinflatsioon saavutas rekordtaseme, dollari eest maksti neli triljonit marka.

Detsember

1. detsember – Itaalia põhjaosas purunes Gleno pais. Selle põhjustatud üleujutustes hukkus vähemalt 356 inimest.
21. detsember – allkirjastati Nepali-Briti leping, millega Suurbritannia tunnustas Nepali iseseisvust.

Sündmused Eestis

6. jaanuar – toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused males, mille võitis Paul Rinne^[1].
14. jaanuar – Tallinnas asutati Rahvasteliidu Eesti Ühing^[1].
22. jaanuar – liikluseks avati 44 km pikkune Riisselja–Orajõe kitsarööpmeline raudtee^[1].
24. jaanuar – Balti Päästeselts tutvustas Saksamaalt ostetud Eesti uusimat aurikut Eestimaa^[1].
27. jaanuar – tõstja Voldemar Noormägi püstitas Narvas uue maailmarekordi kergekaalus (kuni 67,5 kg) kahe käega surumises, kui ta surus üles 88,5 kg^[2].
15. veebruar – Helsingis oli Eesti jääpallimeeskonna esimene maavõistlus, kus võideti Saksamaad 10:0^[2].
17. veebruar – algas 19. veebruarini kestnud rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks^[1]. Hääletuse tulemusena lisati õppekavva näiteks usuõpetus.^[1]
17. veebruar – asutati Tallinna Linna Politsei Spordiring^[2].
17. veebruar – Eesti kaotas esimese jääpallimaavõistluse Soomele, skoor jäi 0:22^[2].
24. veebruar – järgmise päevani kestnud raamatukogutööliste kongressi käigus pandi alus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule.^[1]
27. aprill – ilmus Eesti Kirjanike Liidu ajakirja Looming esimene number^[1].
13. mai – Eesti Rahva Muuseum kolis Raadi mõisa härrastemajja^[1].
9. juuni – Eesti apostlik õigeusu kirik hakkas alluma Konstantinoopoli patriarhile, säilitades siiski laialdase autonoomia^[1].
24. juuni – Kaunases toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, milles Eesti võitis 6:0. See oli ühtlasi Eesti esimene võit jalgpallimaavõistlustel; see oli Eesti 6. maavõistlusmäng.^[2]
30. juuni – algas 2. juulini kestnud VIII üldlaulupidu.^[1]
16. september – Tartus toimus esimene Balti riikide üliõpilaste olümpia. See oli SELLi mängude eelkäija^[2].
19. september – Tallinnas toimus Eesti esimene jalgpalli maavõistlus Nõukogude Liiduga; Eesti kaotas 4:2^[1].
1. oktoober – Tallinnas Nõmmel hakati õpetama politsei ja piirivalve tarvis teenistuskoeri^[1].
3. oktoober – Tallinnas avati 21. algkooli hoone, mis oli esimene koolimaja kaheteistkümnest, mille ehitamise linnavalitsus oli hädavajalikuks pidanud^[1].
20. oktoober – avati 17 km pikkune Valga ja Koikküla vaheline kitsarööpmeline raudtee, mis tegi Eestil võimalikuks kahe asula vahel liiklemiseks mitte kasutada Läti alal kulgevat raudteed^[1].
16. november – algasid kaks päeva kestnud Eesti esimesed meistrivõistlused poksis.^[2]
20. november – kohtus esines esimese Eesti naiskaitsjana vannutatud advokaadi abi Fanni-Benita Lippand.^[1]
25. november – avati Tallinna Hipodroom.^[2]
8. detsember – registreeriti Eesti Olümpiakomitee põhikiri.^[1]
12. detsember – Narvas avati uus raudteesild.^[1]
14. detsember – asutati Eesti Käsipalliliit (sinna kuulusid nii korv- kui ka võrkpall).^[2]
28. detsember – Tartus toimus 29. detsembrini kestnud I üleriiklik hariduskongress.^[1] Kongressil pandi alus Eesti Haridusliidule.^[1]
28. detsember – Tartus peeti esimest ajalooõpetajate päeva.^[1]
Asutati Eesti Kunstnikkude Rühm.

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1923

1. jaanuar – Valentina Cortese, itaalia näitleja
14. jaanuar – Hugo Raudsaar, eesti astronoom
20. jaanuar – Nora Brockstedt, norra laulja
12. veebruar – Franco Zeffirelli, itaalia filmi- ja teatrilavastaja
10. märts – Valter Ojakäär, eesti helilooja ja publitsist
10. märts – Val Logsdon Fitch, USA tuumafüüsik
12. märts – Hjalmar Andersen, norra kiiruisutaja
26. märts – Leida Laius, eesti filmilavastaja
3. aprill – Svetozar Kuzmitš Russakov, Nõukogude Liidu animaator
4. aprill – Ilmar Jaks, eesti kirjanik
15. aprill – Artur Alliksaar, eesti luuletaja
22. aprill – Aaron Spelling, USA teleprodutsent
22. aprill – Bettie Page, USA modell
23. aprill – Manuel Mejía Vallejo, Colombia kirjanik ja ajakirjanik
4. mai – Eric Sykes, inglise filminäitleja
7. mai – Anne Baxter, USA näitleja
28. mai – Karl Vaino, Eesti NSV poliitik
31. mai – Rainier III, Monaco vürst
2. juuni – Lloyd Shapley, USA matemaatik ja majandusteadlane
8. juuli – Harrison Dillard, USA kergejõustiklane
13. juuli – Mihhail Pugovkin, vene filminäitleja
2. august – Shim'on Peres, Iisraeli poliitik ja riigitegelane
10. august – Rhonda Fleming, USA filmi- ja seriaalinäitleja
20. august – Jim Reeves, USA kantrilaulja
25. august – Álvaro Mutis, Colombia kirjanik
16. september – Albert Cornelis Baantjer, hollandi kirjanik
17. september – Hank Williams, USA kantrilaulja
4. oktoober – Charlton Heston, USA filminäitleja
5. oktoober – Glynis Johns, Briti näitleja
16. oktoober – Linda Darnell, USA filminäitleja
27. oktoober – Roy Lichtenstein, ameerika kunstnik
6. november – Aleksandra Tšudina, Nõukogude Liidu kergejõustiklane ja võrkpallur
25. november – Mauno Koivisto, Soome president 1982–1994
5. detsember – Vladimir Tendrjakov, vene kirjanik

Surnud

3. jaanuar – Jaroslav Hašek, tšehhi kirjanik
10. veebruar – Wilhelm Conrad Röntgen, saksa füüsik, Nobeli füüsikaauhind (1901)
4. aprill – John Venn, inglise filosoof ja loogik
2. august – Warren G. Harding, USA 29. president (1921–1923)
7. september – Nikolai von Glehn, Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja
10. oktoober – Andrés Avelino Cáceres, endine Peruu president
12. detsember – Raymond Radiguet, prantsuse kirjanik
27. detsember – Gustave Eiffel, prantsuse insener ja arhitekt

Nobeli auhinnad

füüsika – Robert Andrews Millikan
keemia – Fritz Pregl
meditsiin – Frederick Grant Banting, John James Richard Macleod
kirjandus – William Butler Yeats
rahu – auhinda välja ei antud

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ^1,17 ^1,18 ^1,19 ^1,20 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 207–209
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 ^2,8 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ^1,17 ^1,18 ^1,19 ^1,20 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 207–209

[ESBL-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 ^2,8 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[1]

[2]