August Arras
August Arras (27. juuni 1881 Erastvere vald, Kanepi kihelkond, Võrumaa – 24. märts 1968 Stockholm) oli eesti loomaarst, Loomaarstide Koja esimene esimees.[1].
Haridus
muudaTa õppis Erastvere vallakoolis ja Kanepi kihelkonnakoolis. Aastal 1903 lõpetas ta Tartu Reaalkooli ja aastal 1905 Tartu Veterinaariainstituudi, kus hiljem töötas haavakliiniku assistendina.[2] Tema algatusel loodi 1906. aastal EÜS Ühendus, mille üks eellane oli loomisel olnud loomaarstiüliõpilaste selts Aquilonia.[3]
Elulugu
muudaEnne Esimest maailmasõda töötas ta Peterburi kubermangus loomaarsti ja Peterburi semstvovalitsuse loomaravila juhatajana. Sõjas osales ta loomaarstina.[1]
Aastal 1919 osales ta Eesti Loomaarstide Seltsi asutamisel.[4] Ta oli Eesti Loomaarstide Ühingu esimees[5][1] ja valiti 27. oktoobril 1935 Loomaarstide Koja nõukogu esimesel koosolekul koja esimeheks.[6]
Tema initsiatiivil loodi Põllutööministeeriumi Loomatervishoiu Peavalitsus, mille juhatajana tõstatas ta 1923. aasta lõpus küsimuse, kas Eestis on üldsegi vajalik loomaarstihariduse jätkamine.[1][3] Ta töötas seal kuni 1926. aastani, mil ta omal palvel vabastati vabariigi valitsuse poolt.[7] Tema eestvedamisel loodi toimiv loomadetervishoiu korraldamise süsteem.[1]
Loomatervishoiu osakonna 1930. aasta andmetel töötas ta Tallinna linna loomaarstina.[8]
Teise maailmasõja ajal põgenes ta Rootsi, kus asus tööle riiklikus veterinaarteenistuses.[1] Aastal 1945. valiti ta Eesti Veterinaararstide Ühingu Rootsis esimeseks esimeheks.[9]
Ametid, liikmesus ja tunnustus
muuda- Asutava Kogu liige
- EÜS Ühenduse esimene esimees
- Eesti Loomaarstide Ühingu esimees
- Eesti Loomaarstide Seltsi auliige (1927)
- Eesti Rahvusnõukogu juhatuse liige
- Eesti Komitee Asemike Kogu liige
- Vabade Eestlaste Põllumajandusliidu abiesimees
- Eesti Demokraatliku Uniooni liige
Trükiseid
muudaIsiklikku
muudaTema vend oli Riigikogu liige Konrad Arras.[1]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Milvi Hirvlaane (18.04.2019). "Tunnustatud riigimehed Arrased Erastverest". Lõuna Leht. Vaadatud 29.06.2019.
- ↑ Mihkel Keerd (2018). "Mälestusi Tartu Veterinaarinstituudist ja tsaariajast". Enn Ernits, Toivo Järvis (toim). Meenutusi 170 aastat loomaarsti õpet Tartus. Lk 34. ISBN 9789949629404.
- ↑ 3,0 3,1 Madis Aidnik (2018). "Loomaarstiõppest Tartus". Enn Ernits, Toivo Järvis (toim). Meenutusi - 170 aastat loomaarstiõpet Tartus. Lk 290, 297. ISBN 9789949629404.
- ↑ August Arvo Olt-Ojasalu (1930). "Ülevaade E. L. Ü. 10 aastasest tegevusest ja 1929 a. aruanne.". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF). Kd IV 1/2. Lk 29-35. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2018. Vaadatud 29. juunil 2019.
- ↑ "Loomaarstide ühingu juubel". Waba maa. Kd 18 (4922). 1935. Lk 7.
- ↑ "Loomaarstide koja esimeheks A. Arras". Postimees. Kd 294. 1935. Lk 1.
- ↑ "Loomatervishoiu peawal. juh. A. Arras ametist wabastatud". Postimees. Kd 275. 1926. Lk 1.
- ↑ "Loomatervishoiu osakonnas kuni 1. II. 30. a. registreeritud loomaarstide nimestik.". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF). Kd 1/2. 1930. Lk 44-47. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2018. Vaadatud 29. juunil 2019.
- ↑ Helmut Riispere (1994). "Eesti loomaarstid paguluses". Eesti Loomaarstlik Ringvaade (PDF). Kd 4. Tartu. Lk 52-55. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2018. Vaadatud 29. jaanuaril 2018.
- ↑ August Arras (1920). Tähtsamad koduloomade hakkawad haigused. Tallinn: Agronoom.
- ↑ August Arras (1921). Veiste tiisikusehaigus ja selle vastu võitlemine. ISBN 978-9949-793-93-8 (pdf).
{{raamatuviide}}
: kontrolli parameetri|isbn=
väärtust: invalid character (juhend)