1905

See artikkel räägib aastast; Sõpruse Puiestee laulu kohta vaata artiklit 1905 (laul)

---

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
◄ | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1901 | 1902 | 1903 | 1904 | 1905 | 1906 | 1907 | 1908 | 1909 | ► | ►►

1905. aasta (MCMV) oli 20. sajandi 5. aasta.

Sündmused Eestis

• 25. jaanuar (vkj 12. jaanuar) – Tallinnas vallandus tööliste streigiliikumine, mis oli ajendatud mõni päev varem toimunud verisest pühapäevast Peterburis. Eestis kestis streik mitu kuud ja laienes ka Tallinnast väljapoole. Streikijad esitasid algul majanduslikke, hiljem ka poliitilisi nõudmisi.
• Ajendatud jaanuarikuu sündmustest, toimusid jaanuari lõpus esimesed mõisatööliste streigid .
• 25. jaanuar (ukj) – Viljandis asutati Liivimaa Ratsutajate Selts.
• 31. jaanuar/13. veebruar – Max von Cube ja Arthur von Hunnius immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.

• 19. veebruar (vkj 6. veebruar) – Tartu ülikooli aulas peeti esimene protestimiiting. Ühtlasi lakkas ülikoolis kuni 1. septembrini õppetöö.

• Märtsis ja aprillis tekkisid Tallinnas, Tartus, Võrus, Kuressaares ja ka mujal kooliõpilaste salaringid.
• Aprillis toimusid politseiaktsioonid, kus arreteeriti revolutsionääre.
• 29. aprill (vkj 16. aprill) – Jaan Tõnissoni ajalehes Postimees ilmus mõõdukaid reformiettepanekuid taotlev tüüpmärgukiri, mille eeskujul hakkasid vallad valitsusele saatma petitsioone.

• 7. juuni (vkj 25. mai) – Peeter Speegi ajalehes Uudised ilmus väga radikaalne tüüpmärgukiri, kus pandi ette kukutada tsarism ja sotsialiseerida maa.
• 20.–23. juuni (vkj 7.–10. juuni) – Tartus toimus II eesti põllutöökongress.
• 28. juuni (vkj 15. juuni) – Eestis kuulutati välja 8. osaline mobilisatsioon, mille käigus värvati Võru- ja Saaremaalt sõjaväkke 670 meest.

• 7. juuli (vkj 24. juuni) – Nõmmel toimus punaseid pooldavate tööliste miiting, kus osales 10 000 inimest

• Suvel asutati Tartus Jaan Thomsoni Poeglaste Kaubanduskool ja Hans Margensi Tütarlaste Kaubanduskool.
• Suvel ilmus rühmituse "Noor-Eesti" I album, kus Gustav Suits esitas tuntud kreedo: "Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!".
• Juulis-augustis moodustati Tartus Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus.
• 26. oktoober (vkj 13. oktoober) – Tallinnas toimus raudteetööliste streik
• 27. oktoober (vkj 14. oktoober) – Tallinnas algas esimene poliitiline üldstreik, mis levis ka teistesse Eesti linnadesse ja kestis 8. novembrini.
• 29. oktoober (vkj 16. oktoober) – õhtul tulistas sõjavägi Tallinnas Uuele turule kogunenud miitingulisi. Tapetuid ja hiljem haavadesse surnuid oli 90, haavatuid 200.
• 31. oktoober (vkj 18. oktoober) – Eestisse jõudis teade, et Nikolai II oli andnud välja nõndanimetatud oktoobrimanifesti, milles lubati kodanikuvabadusi ja valitavat Riigiduumat.
• Novembris loodi Tallinnas esimesed ametiühingud.

• 5. november (vkj 23. oktoober) – Tartus peeti nõupidamine eesti kodanluse ja Liivimaa aadli reformimeelse tiiva esindajate vahel ühishuvide väljaselgitamiseks manifestijärgses olukorras, kuid omavalitsusvõimu jagamises kompromissi ei leitud.
• 14. november (vkj 1. november) – liikluseks avati Keila–Haapsalu laiarööpmeline raudtee.

• 9. detsember (vkj 26. november) – Tartus asutati Eesti Rahvameelne Eduerakond Jaan Tõnissoniga eesotsas.
• 23. detsember (vkj 10. detsember) – Tallinnas ja Harjumaal kuulutati välja sõjaseisukord (mis kestis kuni 1908): algasid massilised vahistamised, keelati koosolekud, suleti ajalehed Teataja, Uus Aeg ja Eesti Postimees.
• 24. detsember – Karistussalklased lasksid Koerus maha nn Vaali vabariigi idee algataja Hans Anton Schultzi.
• 25. detsember (vkj 12. detsember) – hommikul läks Tallinnast mitu salka relvastatud töölisi ja maatameest maapiirkondadesse, kus koos mõisatööliste ja talupoegadega hakati põletama ja rüüstama mõisaid.
• 28. detsember – õnnistati sisse Tõrva kirik.
• 29. detsember (vkj 16. detsember) – Tallinnas hakkas ilmuma Päevaleht.

Sündmused maailmas

Jaanuar

Vaata ka: jaanuar 1905

• 22. jaanuar (9. jaanuar) – Vene sõdurid tapsid Peterburis Verisel pühapäeval 500 meeleavaldajat.
• 24. jaanuar (11. jaanuar) – Peterburis kehtestati keiser Nikolai II ukaasiga sõjaväeline diktatuur.
• 26. jaanuar – Pretoria lähedalt leiti maailma suurim teemant, 3106,75-karaadine Cullinan.

Veebruar

Vaata ka: veebruar 1905

• ...

Märts

• 27. märts – paavst Pius X protesteeris kiriku riigist lahutamise vastu Prantsusmaal.

Aprill

• 2. aprill – Alpides Šveitsi ja Itaalia vahel avati Simploni raudteetunnel.
• 27. aprill – Belgias Liège'is avati maailmanäitus.

Mai

• 13. mai – tantsijatar Mata Hari esimene ülesastumine Pariisis sai suure menu osaliseks.
• 27. mai – toimus Tsushima merelahing.

Juuni

• 3. juuni – Saksa keiser Wilhelm II soovitas Venemaa keisril Nikolai II-l Jaapaniga rahu sõlmida.
• 7. juuni – Norra Storting võttis vastu otsuse: "Liit rootslastega ühe kuninga valitsemise all on lõppenud."
• 7. juuni – Dresdenis asutati kunstirühmitus Die Brücke.
• 27. juuni (14. juuni) – algas ülestõus soomuslaeval Vürst Potjomkin.

Juuli

• ...

August

• 12. august – Suurbritannia ja Jaapan sõlmisid lepingu, mille järgi esimene tunnistas Jaapani õigust Koreale, Jaapan aga Suurbritannia õigust Indiale.
• 13. august – 368 200 Norra kodanikku (80% hääleõiguslikest kodanikest) hääletas selle poolt, et Norra lööb Rootsist lahku.
• 19. august – tsaar Nikolai II avaldas ukaasi põhiseaduse vastuvõtmise kohta. Oma manifestis teatas tsaar riigiduuma loomisest.
• 22. august – Poolas kehtestati üldstreigi tõttu sõjaseisukord.

September

• 5. september – Venemaa ja Jaapan kirjutasid alla rahulepingule, mille põhjal Venemaa loovutas Mandžuuria Hiinale, Jaapanile jäid Port Artur, Korea protektoraat ja Sahhalini lõunaosa.
• 15. september – hakkas tööle Slettnesi tuletorn – mandriala maailma kõige põhjapoolsem majakas.

Oktoober

• 20. oktoober – Venemaal algasid üldstreigid.

November

• 18. november – Norra kuningaks sai Haakon VII, kes valitses 1957. aastani.

Detsember

• 4. detsember – Soome senat tühistas viimaste aastate venestamisseadused, esmajärjekorras aga seaduse, mis kuulutas vene keele Soome riigikeeleks.
• 4. detsember / vkj 21. november – Peterburi eestlased asutasid Eesti Konstitutsioonilis-Demokraatliku Erakonna (esimees Peeter Hellat).

• 9. detsember – Dresdenis esietendus Richard Straussi ooper "Salome".

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1905

• 21. jaanuar – Christian Dior, prantsuse moekunstnik
• 3. veebruar – Paul Ariste, eesti keeleteadlane ja folklorist
• 27. veebruar – Osvald Käpp, eesti maadleja
• 17. märts – Juhan Vasar, eesti ajaloolane
• 20. märts – Raymond Bernard Cattell, ameerika ja briti psühholoog
• 21. juuni – Jean-Paul Sartre, prantsuse kirjanik
• 4. juuli – Lionel Trilling, USA kirjanik ja kirjanduskriitik
• 22. juuli – Marcel Deslauriers, kanada kabetaja
• 11. august – Ernst Jaakson, eesti diplomaat ja suursaadik
• 14. september – Reinier Cornelis Keller, hollandi kabetaja
• 15. september – Peeter Kraus, Eesti sõjaväelane
• 21. september – August Kirsimägi, eesti kirjanik
• 14. oktoober – Pentti Haanpää, soome kirjanik
• 15. oktoober – Henn Treial, Eesti poliitik
• 19. november – Tommy Dorsey, USA muusik

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1905

• 13. veebruar – Konstantin Savitski, vene maalikunstnik ja pedagoog
• 24. märts – Jules Verne, prantsuse kirjanik
• 27. märts – Heranuš Aršakjan, armeenia luuletaja
• 9. aprill – krahv Reinhold Rehbinder, endine Eestimaa rüütelkonna peamees
• 30. juuni – Friedrich Ladegast, saksa oreliehitaja
• 25. september – Georg von Gloy, viimane Tallinna rae eesistuja

Nobeli auhinnad

• füüsika – Philipp Eduard Anton von Lenard
• keemia – Johann Friedrich Wilhelm Adolf von Baeyer
• meditsiin – Robert Koch
• kirjandus – Henryk Sienkiewicz
• rahu – paruness Bertha Sophie Felicita von Suttner