Arthur Compton

Arthur Holly Compton (10. september 1892 Wooster – 15. märts 1962 Berkeley) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.

Arthur Compton (vasakul) ja Werner Heisenberg 1929. aastal Chicagos

Compton lõpetas 1913. aastal Woosteri ülikooli füüsika erialal ning sai 1916. aastal Princetoni ülikoolist doktorikraadi.

1918. aastal hakkas ta uurima röntgenikiirguse hajumist. 1922. aastal Saint Louise Washingtoni ülikoolis töötades avastas ta, et röntgenikiirguse hajumisel elektronilt kiirguse lainepikkus suureneb. See näitas, et kiirguse käitumist ei saa seletada laineteooriaga, vaid peab kasutama kvantteooriat. Nähtus nimetati Comptoni efektiks.

Arthur Comptoni vend Karl Taylor Compton oli samuti füüsik, aastatel 1930–1948 Massachsettsi Tehnoloogiainstituudi president. Teine vend Wilson Martindale Compton oli majandusteadlane ning Washingtoni osariigi ülikooli president.

Tunnustus

Arthur Holly Compton valiti 1925. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Comptoni efekti avastamise eest jagas Compton 1927. aastal Nobeli füüsikaauhinda aurukambri (Wilsoni kambri) leiutanud Charles Thomson Rees Wilsoniga.

• 1930 – Matteucci medal
• 1940 – Franklini medal
• 1940 – Hughesi medal

Välislingid

• Arthur Compton Nobeli auhinna lehel