1930. aastad

Viimased sündmused maailmas • Aastate loend • Aasta päevad

◄ | 2. aastatuhat | ►
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | ►
1930 | 1931 | 1932 | 1933 | 1934 | 1935 | 1936 | 1937 | 1938 | 1939

1930. aastad on ajavahemik 1930. aasta algusest kuni 1939. aasta lõpuni.

Sündmused ja suundumused

Maailm

Pärast 1929. aasta New Yorgi börsi kokkuvarisemist puhkes maailmas majanduskriis.
Nõukogude Liidus vastu võetud teise viisaastaku plaan seadis rasketööstuse arendamise esikohale.
Nõukogude Liidu esimese viie aasta plaani raames toimunud põllumajanduse sundkollektiviseerimise tõttu tekkis suuremates teraviljakasvatuspiirkondades tõsine nälg , mis põhjustas miljonite inimeste surma (peamiselt UKrainas).
Nõukogude Liidu liidri Jossif Stalini korraldusel toimus aastatel 1936–1938 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liikmete hulgas suurpuhastus, mille tulemusena tapeti kümneid tuhandeid inimesi.
Toimus teine Itaalia-Etioopia sõda (1935–1937).
Algas teine Hiina-Jaapani sõda (1937–1945).
Toimus Hiina kodusõda (1927–1949), kui valitsev Guomindang ja mässuline Hiina Kommunistlik Partei sõdisid Hiina kontrollimiseks.
Toimus Hispaania kodusõda (1936–1939) Nõukogude Liidu ja Kominterni toetatud vabariiklaste ja Saksamaa-Itaalia toetatud natsionalistide vahel.
Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei valimisvõit Adolf Hitleri juhtimisel lõpetas Weimari vabariigi tegevuse ning võimaldas totalitaarse autokraatliku natsionaalsotsialistliku diktatuuri tekke.
Franklin D. Roosevelt algatas Ameerika Ühendriikides laialdase sotsiaalhoolekande strateegia ("uus kokkulepe"), et võidelda suure depressiooni majandusliku ja sotsiaalse languse tagajärgedega.
Rahvasteliit lagunes, kuna Saksamaa, Itaalia kuningriik ja Jaapan loobusid selle töös osalemast.
Austraalia parlament ja Uus-Meremaa parlament said oma territooriumil täieliku seadusandliku võimu ning ei jaganud enam volitusi Suurbritannia parlamendiga.
Tekkis tõsiste tolmutormide periood, mis põhjustas suuri ökoloogilisi ja põllumajanduslikke kahjusid Ameerika Ühendriikide ja Kanada preeriamaadel aastatel 1930–1936.
Tervet kümnendit iseloomustas maailmas laialt levinud tööpuudus ja vaesus.
Kommertslennufirmad korraldasid esimesi mandritevahelisi lende.
Ehitati Kuldvärava väina (Golden Gate) silda USA-s San Franciscos, mis avati 1937. aastal .

Eesti

Taludes levitati lokulauda kohustusliku instrumendina tulekahjust teadaandmiseks.
Tänu talutööde mehhaniseerimisele hakkasid lühenema traditsioonilised pikad suvised tööpäevad.
Aastakümne teises pooles hakati Eestis ulatuslikumalt kaevama linnamägesid ning nende jalamitel olevaid asulakohti.

Igapäevaelu

Kümnendi lõpus tutvustati koomiksites kahte maailma kõige ikoonilisemat superkangelast ja äratuntavamat väljamõeldud tegelast – Supermani ja Batmani.
Algas lennupostiteenus üle Atlandi ookeani.
Ameerika Ühendriikides Massachusettsi osariigis alustati külmutatud toiduainete jaemüügiga.
Raadio muutub tööstusriikides domineerivaks massimeediavahendiks, mis oli kodanike jaoks sobiv viis muusika kuulamiseks ja uudiste saamiseks.

Mood 1930. aastatel

Pärast tormakaid ja lõbujanulisi 1920. aastaid tunduvad 1930. aastad märksa rahulikumad ja vaiksemad. Suur ülemaailmne majanduskriis tõi kaasa palju segadust ja inimeste massilist vaesumist. Lõhe rikaste ja vaeste vahel muutus suuremaks kui iial enne. Rikkad nautisid luksuslikku ja moekat elu, kandes uhkeid õhtukleite, säravaid briljante ja rohkelt kaunistusi. Vaestel aitas hallist argielust vabaneda vaid lummav kinoekraan.

Hollywood pakkus inimestele raskel ajal lohutust. Peale heli oli film saanud selleks ajaks ka värvi ning rohkem kui kunagi varem mõjutas filmimaailm moe- ja ilumaailma. Tolleaegsed filminäitlejatest moenäod olid näiteks Greta Garbo, Vivien Leigh (kes sai kuulsaks Scarlet O'Hara osatäitjana filmis „Tuulest viidud“) ja Marlene Dietrich.

1930. aastate mood oli kütkestav ja maalitud kerge pintsliga. Sirge ja lame figuur, mis oli ihaldusväärne 1920. aastatel, pehmenes tunduvalt 1930. aastatel. Rõivad tundusid keha ümber voogavat ning liibusid siit-sealt. Kümnendi lõpul hakati uuesti kandma korsette, kuid painduvamaid ja mugavamaid kui enne. Vaatamata sellele, et vormid olid moes, oli põhinõudeks mugavus.

Kui varem tegid naised endale riided peamiselt ise või lasid rätsepal õmmelda, siis 1930. aastatel tekkisid esimesed moemajad. Eriti mõjukad olid filmistuudiote juures töötavad moekunstnikud. Moekunstnike tulek tõi kaasa keerulisemad lõiked, ohtralt kaunistusi ning meeletult kaunid kangad, mis muutsid õhtutualetid omaette vaatamisväärsusteks. Kui varem ei olnud erilist vahet päevasel ja õhtusel kostüümil, siis naiste üha suurenev osakaal tööturul nõudis päevaks midagi tagasihoidlikku ja praktilist ning õhtuks glamuurset. Õhtukleidid olid pikad, liibuvad ning diagonaallõikega, n-ö selga valatud. Kuna tolleaegsed moraalinormid ei lubanud teha kleitidele avarat dekolteed, tehti õhtukleidid tihti palja seljaga. Naised olid nüüd hakanud tõsimeeli staare imiteerima, kuigi paljude majanduslik olukord eeldas praktilisi rõivaid.

Luksuslik karusnahk oli 1930. aastatel oluline staatuse sümbol. Eriti ihaldusväärne oli hõberebane.

1930. aastad tegid lõpu 1920. aastate poisipeale. Nüüd läksid juuksed pisut pikemaks ning ka kergelt lokki. Juuksed pidid olema läikivad ja skulptuursed. Aastakümne värviks oli plaatinablond. Soenguid sobitati riietusega ning sinna kinnitati briljantehteid, et veelgi glamuursem välja näha. Kosmeetikatooted muutusid 1930. aastatel märksa kvaliteetsemaks ja nende kasutamine laienes. Naised ahmisid ideid Hollywoodist ning püüdsid matkida nii palju kui võimalik võrgutavat filmidiiva stiili. Korralik meikimine polnud enam mitte ainult lubatud, vaid lausa kohustuslik. Nime tegid endale sellised kosmeetikatootjad nagu Nivea, Max Factor ja Elizabeth Arden. Endiselt väärtustati pruuni jumet ja sportlikkust. Dieeti ja kehalisi harjutusi võeti nii meelelahutuse kui ka tervisehooldusena. Tõeliselt šikid seltskonnadaamid käisid kuurortides ja sanatooriumites. Hakati ka rohkem reisima. Lennukiga sõitmine oli nüüd mugavam ja võttis vähem aega. Staaridele oli lennukitrepp järjekordseks fotografeerimisvõimaluseks – suur ümmargune kosmeetikakohver käes, koketne kübar peas, hästiistuv mantel ja karusnahk. Moepealinn oli Berliin.