11. detsember
kuupäev
| << Detsember >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | ||||||
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 | 31 | |||||
| 2024 | ||||||
11. detsember on Gregoriuse kalendri 345. päev (liigaastal 346. päev). Juliuse kalendri järgi 28. november (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1739 – Liivimaa maanõunik Otto Fabian Rosen allkirjastas mahuka seletuskirja – Roseni deklaratsiooni – Liivimaa talupoegade õiguste kohta.[1]
- 1897 – Jaan Tõnisson valiti Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimeheks.[2]
- 1937 – Liivimaa rüütelkonna vanapiigade varjupaik (Adeliges Fräulein-Stift) kolis Viljandist Vinni mõisa.
- 1938 – Hellmuth Weiss valiti saksa kultuuromavalitsuse esimeheks.
- 1939 – president Konstantin Päts määras Aleksander Tõnissoni Tallinna ülemlinnapeaks ja Vabariigi Valitsus Robert Sinka Tartu linnapeaks; Johannes Võsu valiti tagasi Jõgeva linnavanemaks.
- 1999 – Tallinnas Mustpeade Majas toimus Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Suurlooži erakorraline istung. Arno Köörna astus Eesti Suurlooži suurmeistri kohalt tagasi, tema asemel sai suurmeistriks Raido Rüütel.[3]
Maailmas
muuda- 359 – Konstantinoopolis asus ametisse esimene linnaprefekt.
- 1282 – langes viimane Wales´i omamaine valitseja Llywelyn ap Gruffydd.
- 1792 – Konvendi ees algas Louis XVI protsess.
- 1816 – Holland sai Suurbritannialt tagasi Jaava.
- 1845 – Moodustati Sonderbund. Seitse konservatiivset katoliiklikku Šveitsi kantonit (Luzern, Uri, Schwyz, Unterwalden, Zug, Fribourg ja Valais) liitusid seismaks vastu vabameelsematele protestantlikutele kantonitele.
- 1917 – Esimene maailmasõda: Briti väed vallutasid Türgilt Jeruusalemma.
- 1936 – Jõustus Edward VIII loobimine Briti kuningakroonist.
- 1937 – Itaalia lahkus Rahvasteliidust.
- 1941 – Teine maailmasõda: Saksamaa ja Itaalia kuulutasid sõja Ameerika Ühendriikidele.[4]
- 1946 – Asutati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond (UNICEF).
- 1994 – Vene väed tungisid Tšetšeeniasse, et kukutada võimult Džohhar Dudajevi valitsus. Algas Esimene Tšetšeenia sõda.
Sündinud
muuda
Pikemalt artiklis Sündinud 11. detsembril
- 1803 – Hector Berlioz, prantsuse helilooja
- 1810 – Alfred de Musset, prantsuse luuletaja ja kirjanik
- 1830 – Kamehameha V, Hawaii kuningas
- 1843 – Robert Koch, saksa bakterioloog
- 1882 – Max Born, juudi päritolu matemaatik ja füüsik
- 1911 – Nagib Mahfuz, Egiptuse kirjanik
- 1918 – Aleksandr Solženitsõn, Vene kirjanik ja dissident
- 1921 – Ilmar Laaban, eesti luuletaja ja publitsist
- 1935 – Pranab Mukherjee, India poliitik
- 1943 – John Kerry, USA poliitik
- 1944 – Brenda Lee, ameerika laulja
- 1948 – Mart Kuurme, eesti õpetaja
- 1969 – Viswanathan Anand, India maletaja
- 1976 – Tatjana Kotova, Venemaa kergejõustiklane
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 11. detsembril
- 1872 – Kamehameha V, Hawaii kuningas
- 1891 – Aleksandr Potebnja, ukraina keeleteadlane
- 1937 – Jaan Anvelt, eesti jurist, bolševistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik
- 1968 – Richard Sagrits, eesti maalikunstnik
- 1989 – Agu Aarna, eesti keemik
- 2000 – Johannes Virolainen, Soome poliitik
- 2008 – Bettie Page, USA modell
- 2020 – Kim Ki-duk, Lõuna-Korea filmilavastaja
Pühad
muuda- ...
Ilmarekordid
muudaViited
muuda- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 97
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 159
- ↑ Mehed sinistes põlledes : vaade vabamüürlusele seestpoolt. Tallinn, 2006, lk. 172
- ↑ http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/december/11/newsid_3532000/3532401.stm