0% found this document useful (0 votes)
318 views16 pages

Zulu Lesson Temp

Uploaded by

u20608013
Copyright
© © All Rights Reserved
We take content rights seriously. If you suspect this is your content, claim it here.
Available Formats
Download as PDF, TXT or read online on Scribd
0% found this document useful (0 votes)
318 views16 pages

Zulu Lesson Temp

Uploaded by

u20608013
Copyright
© © All Rights Reserved
We take content rights seriously. If you suspect this is your content, claim it here.
Available Formats
Download as PDF, TXT or read online on Scribd
You are on page 1/ 16

UHLELO LWAMALUNGISELELO ESIFUNDO

IGAMA NESIBOMGO SOMFUNDI: YOLANDA SIBANYONI


INOMBOLO YOMFUNDI: 20608013
INOMBOLO YOHLELO: 1

1.ISIFUNDO: ISIZULU ULWIMI LWASEKHAYA 1.2. USUKU: 26 Ntulikazi 2023


1.1Uhlobo lwesifundo: 1.3. IBANGA: 11
x Injulalwazi 1.4. UBUDE BESIKHATHI: Imizuzu e-45
Esokuhlola/ Esaselabhorathri 1.5. INANI LABAFUNDI: 40
Esenzelwa endle 1.6. ISIHLOKO: Inkondlo
Esezandla 1.7. Isihlokwana: Okwami nawe
Esokusetshenziswa

2. UKUHLANGANA NEZINYE IZIFUNDO:


➢ Inkondlo ikhona esingisini.
3.IMIPHUMELA EQOKIWE:
3.1. IZINHLOSO JIKELELE:
➢ Isitatimende Sohlelo Lwezifundo ZikaZwelonke (i-National Curriculum Statement (i-NCS))
ihlose ukukhiqiza abafundi abakwazi ukwenza lokhu:
3.1.1. Ukubona baxazulule izinkinga, bakwazi nokwenza izinqumo bese besebenzisa ukucabanga
ngokuhlaziya nangobuchule.
3.1.2. Ukuqoqa, bahlaziye, bahlele, bahlanganise, bahlolisise ngokucubungula ulwazi.
3.1.3. Ukusebenza ngokuzinikela nabanye njengamalungu eqembu.

4.1. IZINHLOSO EZICACISIWE 4.2 I(AMA)KHONO E(A)LIHLANGANISIWE:

4.1.1. Ukulalela, bakhulume, bafunde/babukele Ukukhuluma


babuye babhale/bethule ulimi ngokuzethemba Ukulalela
nangenjabulo. La Ukufunda x
makhono nezimo yikho okuyisisekelo sokufunda Ukubhala
kwempilo yonke Ukwethula
4.1.2. Ukuveza nokwesekela imibono, imicabango Ukubukela x
nemizwa yabo ngokukhuluma nangokubhala
ngokuzethemba
ukuze bakwazi ukuzimela nokucabanga ngokuhlaziya

4.3. IZIHLOKO:

• Inkondlo
4.4 UM(IMI)PHUMELA WE(YE)SIFUNDO:
4.4.1 EKUQALENI 4.4.2 NGASEKUGCINENI
Ulwazi oseluvele lukhona Ulwazi oseluvele lukhona
-Ekuqaleni kwalesi sifundo abafundi kumele -Ekugcineni kwesifundo abafundi kumele bazi
babe sebazi ukuthi iyini inkondlo. ukuthi inkondlo ihluzwa kanjani.

Amakhono Amakhono
-Ekuqaleni kwalesi sifundo abafundi kumele -Ekugcineni kwesifundo abafundi kumele
babe sebazi ukwehlukanisa Phakathi bakwazi ukuhlukanisa phakathi kokuqukethwe
kwesakhiwo sangaphandle kanye nesakhiwo esakhiweni sangaphandle senondlo
sangaphakathi senkondlo. nokuqukethwe esakhiweni sangaphakathi
senkondlo.
Ubugugu
-Abafundi kumele babesebazi izinhlobo Ubugugu
ezahlukahlukene zenkondlo. -Abafundi kumele bazi ukuthi hlobo luni
lwenkondlo lolu.

5. UBUFAKAZI BOKUFUNDISA
5.1 IZIKHALI 5.2 INHLOSO 5.3 INDLELA YOKUHLOLA
ZOKUHLOLA
x Umsebenzi Eyisisekelo Nguye
wasekhaya/ x Ethuthukisayo Nguntanga
wasekilasini Efingqayo x Nguthisha
Ukubheka Usomaciko/Ngosomaciko
Ikhasi Umzali
Lokusebenzela Omu(Aba)nye u(o)thisha
Amaribhriki
Izivivinyo
Iphrojekthi / i-
asayinimenti
Ijenali
Ezinye
(cacisa):

6. AMAZINGA ESIFUNDO:
OKUQUKETHWE
6.1 INDIKIMBA (Okuqukethwe; umqondo osemqoka):
➢ “Ubuciko bomlomo”
6.2 ISINGENISO (Isikhathi esinikeziwe imizuzu………….)
➢ Uthisha uzoqala isifundo sakhe ngokujeqeza emuva ebuze abafundi ukuthi yini
ebakukhumbulayo ngokuhluza inkondlo nokuthi isakhiwo sangaphandle nesakhiwo
sangaphakathi senkondlo siqukethe ini ukuze ahlole ulwazi lwesifundo esidlule.
6.3 UKUTHUTHUKA (Isikhathi esinikeziwe imizuzu………….)
➢ Uthisha uzonika abafundi imogomo yokuhluza inkondlo ukuze abafundi baqondisise kahle
inkondlo.
-Isihloko: Sifinyeziwe. Okwami nawe okwezandla, ukube okwezinyawo ngabe kuyahamba. Lapha
imbongi ijeqeza emuva iqhathanisa okuhle okwenzeka kudala nokubi okwenzeka manje.
➢ Uthisha uzohlaziyela abafundi inkondlo abachazele namagama alukhuni ngomugqa nomugqa:
1. Yeka: Imbongi idabukile emoyeni izwa ubuhlungu. Singumthala: usu lwenkomo
olungumvinqo oluyisicubu. Isicubu: Inyama engenamathambo- imbongi igqamisa ukuthi
yona nesithandwa sayo babemunye beyimbumba.
2. Sibumba: sakha/sikhanda. Amancoko: amahlaya- imbongi igqamisa ukuthi babejabula
behleka bethandana, uthando lwabo lunentokozo nemfudumalo.
3. Siqwebulana: ukuhlahla amehlo. Amaqaphelo: amehlo- isifengqo esiyisihlonipho.
4. Sijubalala: ukundiza. Kwelezimbili- igqamisa uthando olumsulwa, oluqotho. Izinyoni-
ukugqamisa isimilo sothando lwabo.
5. Liyidliva: lina ngamandla. UZamcolo: imvula enkulu edala umonakalo- igqamisa ukuthi laba
ababili bayakwazi ukuxazulula izinkinga eziqhamukayo.
6. Sifumane: ukuthola. Imvunge: umsindo osamculo ongazwakali kahle. Emtoti: into emnandi.
7. Okwamathe nolimi: sibumbene/simunye. Leli binza ligqamisa uthando lwabo.
8. Yeka mina nawe: Ukugqizelela inhliziyo ebuhlungu futhi ukusetshenziswa kwempindwa.
9. Sitibila: ukuzabalaza nokusebenza kanzima- imbongi iphindaphinde leligama ukugqamisa
ukuthi abahlulwanga izinkinga zabo.
10. Simanzi manye:siyinto eyodwa. Siya nganxanye: Siphokophele endaweni eyodwa
(Impindwamqondo). Ifanamsindo (Ifanangwaqa u-si-egameni elithi simanzi. Lakha umgqumo
omnandi oyisigqi uphinde ugqamise ukubambisana nokusebenza ngokuzikhandla.
11. Bukhona ubudlelwano phakathi kwalezi zilwane ezimbili:
• Zihamba zingumshungu- izitha zembongi zihlala ndawonye.
• Ziyasineka- ihansi linamazinyo mbumbulu emlonyeni uma ulibuka sengathi liyahleka
(imbongi iyahlekwa izitha zayo)
• Izilwane ezibanga umsindo
• Zimbi uma uzibuka

6.4 ISIPHETHO (Isikhathi esinikeziwe imizuzu………….)


➢ Uthisha uzovala isifundo sakhe ngokubuyekeza amaphuzu asemqoka ebese unikeza abafundi
ithuba lokubuza imibuzo.

7. UKUHLOLA 8. UKUPHATHA IKILASI 9. UKUNOTHISWA


-Uthisha uzonika abafundi -Uthisha angeke avumele KOMFUNDI
umsebenzi wasekilasini ukuxokozela kanye nomsindo -Uthisha uzogqugquzela
ukuba babhale ngesakhiwo ekilasini futhi abafundi umele abafundi ukuthi benze
sangaphandle, ebese baphaamise izandla ngaphambi umsebenzi wabo wasekhaya.
ebanikeza umsebenzi kokukhuluma ekilasini.
wasekhaya ukuba baphendule
imibuzo emayelana
nenkondlo ukuze kube
ufakazi ukuthi basiqondile
isifundo.

10. UKWESEKA UMFUNDI:


➢ Uthisha uzonikeza abafundi abangaqondanga kahle amanothi ukuthi bayozifundela bodwa
emakhaya.
11. AMA- LTMS
➢ CAPS idokhumenti
➢ Ibhodi
➢ Incwadi yomfundi (Imvunge yokusa)
12.UHLU LWEMITHOMBO YOLWAZI
➢ Department of Basic Education. 2011. Isitatimende Senqubomgomo Yohlelo Lokufunda
nokuhlola Amagama. 4-10. Pretoria. Government printer.
➢ Department of Basic Education. 2019. Umhlahlandlela wokuzifundela ukuhlolisisa indlela
ulimi olusetshenziswa ngayo. 29-30. Pretoria. Government Printer.
➢ T., N. S. (2015). Imvunge Yokusa. Cape Town: Yamkela Tywaadi.

UHLELO LWAMALUNGISELELO ESIFUNDO


IGAMA NESIBOMGO SOMFUNDI: YOLANDA SIBANYONI
INOMBOLO YOMFUNDI: 20608013
INOMBOLO YOHLELO: 2

1.ISIFUNDO: ISIZULU ULWIMI LWASEKHAYA 1.2. USUKU: 31 NTULIKAZI 2023


1.1Uhlobo lwesifundo: 1.3. IBANGA: 11
X Injulalwazi 1.4. UBUDE BESIKHATHI: Imizuzu e-45
Esokuhlola/ Esaselabhorathri 1.5. INANI LABAFUNDI: 40
Esenzelwa endle 1.6. ISIHLOKO: IZINHLOBO ZEMIBHALO
Esezandla YOKUZIQAMBELA
Esokusetshenziswa 1.7. ISIHLOKWANA: INDABA EQHATHANISAYO

2. UKUHLANGANA NEZINYE IZIFUNDO:

➢ Indaba eqhathanisayo ikhona esiNgisini

3.IMIPHUMELA EQOKIWE:

3.1. IZINHLOSO JIKELELE:

➢ Isitatimende Sohlelo Lwezifundo ZikaZwelonke (i-National Curriculum Statement (i-NCS))


ihlose ukukhiqiza abafundi abakwazi ukwenza lokhu:
3.1.1. Ukubona baxazulule izinkinga, bakwazi nokwenza izinqumo bese besebenzisa ukucabanga
ngokuhlaziya nangobuchule.
3.1.2. Ukuqoqa, bahlaziye, bahlele, bahlanganise, bahlolisise ngokucubungula ulwazi.
3.1.3. Ukusebenza ngokuzinikela nabanye njengamalungu eqembu.
4.1. IZINHLOSO EZICACISIWE 4.2 I(AMA)KHONO E(A)LIHLANGANISIWE:
4.1.1. Ukulalela, bakhulume, bafunde/babukele Ukukhuluma
babuye babhale/bethule ulimi ngokuzethemba
Ukulalela
nangenjabulo. La
Ukufunda X
makhono nezimo yikho okuyisisekelo sokufunda
Ukubhala X
kwempilo yonke
4.1.2. Ukuveza nokwesekela imibono, imicabango Ukwethula
nemizwa yabo ngokukhuluma nangokubhala Ukubukela
ngokuzethemba
ukuze bakwazi ukuzimela nokucabanga ngokuhlaziya

4.3. IZIHLOKO:
4.4 UM(IMI)PHUMELA WE(YE)SIFUNDO:
4.4.1 EKUQALENI 4.4.2 NGASEKUGCINENI
Ulwazi oseluvele lukhona Ulwazi oseluvele lukhona
-Ekuqaleni kwalesi sifundo abafundi kumele -Ekugcineni kwesifundo abafundi kumele bazi
babe sebazi ukuthi iyini indaba. ukuthi iyini indaba eqhathanisayo.

Amakhono Amakhono
-Ekuqaleni kwalesi sifundo abafundi kumele -Ekugcineni kwesifundo abafundi kumele babe
babe sebazi ulimi olulindelekile ekubhaleni sebewazi ukubhala indaba eqhathanisayo
indaba. ngoulandela imigomo yayo.

Ubugugu Ubugugu
-Abafundi kumele babesebazi ukuthi kubaluleke -Abafundi kumele bazi ukuthi ubaluleke ngani
ngani ukubhala indaba. ukwazi ukubhala indaba eqhathanisayo.

5. UBUFAKAZI BOKUFUNDISA
5.1 IZIKHALI ZOKUHLOLA 5.2 INHLOSO 5.3 INDLELA YOKUHLOLA

X Umsebenzi
wasekhaya/wasekilasini Eyisisekelo
Ukubheka X Ethuthukisayo
Ikhasi Efingqayo Nguye
Lokusebenzela Nguntanga
Amaribhriki X Nguthisha
Izivivinyo Usomaciko/Ngosoma
Iphrojekthi / ciko
iasayinimenti Umzali
Ijenali Omu(Aba)nye
Ezinye (cacisa): u(o)thisha

6. AMAZINGA ESIFUNDO:

OKUQUKETHWE
6.1 INDIKIMBA (Okuqukethwe; umqondo osemqoka):
➢ “Ukubhala ngobuciko”

6.2 ISINGENISO (Isikhathi esinikeziwe imizuzu………….)

➢ Uthisha uzoqala isifundo sakhe ngokubuza abafundi ukuthi yini abayaziyo ngendaba
eqhathanisayo, ukuze uthisha abone ukuthi ingabe abafundi basayikhumbula yini
imigomo yokubhala indaba.

6.3 UKUTHUTHUKA (Isikhathi esinikeziwe imizuzu………….)

➢ Uthisha uzoqhuba isifundo sakhe ngokuchaza loku:


➢ Indaba eqhathanisayo ibheka izinhlangothi zombili, yethule ngokulinganayo zombili
izinhlangothi. Isakhiwo salolu hlobo sihlelwa kahle futhi sicacile; kumele okuyikhona
ukuthi kumele kuvele ukungachemi; kodwa umbhali angaveza umbono wakhe;
kungasetshenziswa ulimi oluthinta imizwa; umbono ophumelelayo lapha yilowo obekwe
kahle futhi ozwakalayo. Le ndaba icishe ifuze isihloko senkulumo-mpikiswano,
umehluko wukuthi impikiswano lena ikumuntu oyedwa, okungumbhali wendaba.
➢ Isihloko sale ndaba siyaphoqa ukuba usivumele ubuye usiphikise. Okubhekwayo lapha
ukuthi umbhali uyakwazi yini ukusiphenduphendula isihloko, asibheke nhlangothi zonke.
Akafu-neki umuntu othi ngoba unombono othile angabe esawanaka amaphuzu amqoka
aphikisana nombono wakhe.Isiphetho sishiya umfundi ecacelwe bha ukuthi yiluphi
uhlangothi umbhali ahambisana nalo.

6.4 ISIPHETHO (Isikhathi esinikeziwe imizuzu………….)


➢ Uthisha uzovala isifundo sakhe ngokubuyekeza amaphuzu asemqoka.

7. UKUHLOLA 8. UKUPHATHA IKILASI 9. UKUNOTHISWA


➢ Uthisha uzonikeza ➢ Uthisha uzonikeza KOMFUNDI
abafundi umsebenzi abafundi imithetho ➢ Uthisha uzogqugquzela
wasekhaya ukuthi yasekilasini ekumele abafundi ukuba
babhale indaba bayilandele baphinde babuke
eqhathanisayo njengokuphakamisa amanothi ekhaya bese
ngesihloko esithi isandla ngaphambi babhala umsebenzi
“Ubuhle Nobubi kokuphendula. wabo.
Bokuhushulwa
Kwezisu”

10. UKWESEKA UMFUNDI:

➢ Uthisha uzocela abafundi abaqonde kangcono isifundo bachazele labo abasalele emuva.

11. AMA- LTMS

➢ UMHLAHLANDLELA WOKUFUNDISA NOKUBHALA OKUQANJIWE


OKUYIZINDABA NEZIQEPHU EZEDLULISA IMIYALEZO
➢ Ibhodi
➢ Incwadi kathisha

12.UHLU LWEMITHOMBO YOLWAZI


➢ Department of Basic Education. 2011. Isitatimende Senqubomgomo Yohlelo Lokufunda
nokuhlola Amagama. 4-10. Pretoria. Government printer.
➢ Department of Basic Education. 2019. Umhlahlandlela wokuzifundela ukuhlolisisa indlela
ulimi olusetshenziswa ngayo. 29-30. Pretoria. Government Printer.

UHLELO LWAMALUNGISELELO ESIFUNDO


IGAMA NESIBOMGO SOMFUNDI: YOLANDA SIBANYONI
INOMBOLO YOMFUNDI: 20608013
INOMBOLO YOHLELO: 3

1.ISIFUNDO: ISIZULU ULWIMI LWASEKHAYA 1.2. USUKU: 02 Ncwaba 2023


1.1Uhlobo lwesifundo: 1.3. IBANGA: 11
x Injulalwazi 1.4. UBUDE BESIKHATHI: Imizuzu e-45
Esokuhlola/ Esaselabhorathri 1.5. INANI LABAFUNDI: 40
Esenzelwa endle 1.6. ISIHLOKO: Inkondlo
Esezandla 1.7. Isihlokwana: Ngijulise Nkosi
Esokusetshenziswa

2. UKUHLANGANA NEZINYE IZIFUNDO:


➢ Inkondlo ikhona esiNgisini.
3.IMIPHUMELA EQOKIWE:
3.1. IZINHLOSO JIKELELE:
➢ Isitatimende Sohlelo Lwezifundo ZikaZwelonke (i-National Curriculum Statement (i-NCS))
ihlose ukukhiqiza abafundi abakwazi ukwenza lokhu:
3.1.1. Ukubona baxazulule izinkinga, bakwazi nokwenza izinqumo bese besebenzisa ukucabanga
ngokuhlaziya nangobuchule.
3.1.2. Ukuqoqa, bahlaziye, bahlele, bahlanganise, bahlolisise ngokucubungula ulwazi.
3.1.3. Ukusebenza ngokuzinikela nabanye njengamalungu eqembu.

4.1. IZINHLOSO EZICACISIWE 4.2 I(AMA)KHONO E(A)LIHLANGANISIWE:

4.1.1. Ukulalela, bakhulume, bafunde/babukele Ukukhuluma


babuye babhale/bethule ulimi ngokuzethemba Ukulalela
nangenjabulo. La Ukufunda x
makhono nezimo yikho okuyisisekelo sokufunda Ukubhala
kwempilo yonke Ukwethula
Ukubukela x
4.1.2. Ukuveza nokwesekela imibono, imicabango
nemizwa yabo ngokukhuluma nangokubhala
ngokuzethemba
ukuze bakwazi ukuzimela nokucabanga ngokuhlaziya

4.3. IZIHLOKO:
➢ Inkondlo
4.4 UM(IMI)PHUMELA WE(YE)SIFUNDO:

4.4.1 EKUQALENI 4.4.2 NGASEKUGCINENI


Ulwazi oseluvele lukhona Ulwazi oseluvele lukhona
-Ekuqaleni kwalesi sifundo abafundi kumele -Ekugcineni kwesifundo abafundi kumele bazi
babe sebazi ukuthi iyini inkondlo. ukuthi inkondlo ihluzwa kanjani.

Amakhono Amakhono
-Ekuqaleni kwalesi sifundo abafundi kumele -Ekugcineni kwesifundo abafundi kumele
babe sebazi ukwehlukanisa Phakathi bakwazi ukuhlukanisa phakathi kokuqukethwe
kwesakhiwo sangaphandle kanye nesakhiwo esakhiweni sangaphandle senondlo
sangaphakathi senkondlo. nokuqukethwe esakhiweni sangaphakathi
senkondlo.
Ubugugu
-Abafundi kumele babesebazi izinhlobo Ubugugu
ezahlukahlukene zenkondlo. -Abafundi kumele bazi ukuthi hlobo luni
lwenkondlo lolu.

5. UBUFAKAZI BOKUFUNDISA

5.1 IZIKHALI 5.2 INHLOSO 5.3 INDLELA YOKUHLOLA


ZOKUHLOLA
x Umsebenzi Eyisisekelo Nguye
wasekhaya/ x Ethuthukisayo Nguntanga
wasekilasini Efingqayo x Nguthisha
Ukubheka Usomaciko/Ngosomaciko
Ikhasi Umzali
Lokusebenzela Omu(Aba)nye u(o)thisha
Amaribhriki
Izivivinyo
Iphrojekthi / i-
asayinimenti
Ijenali
Ezinye
(cacisa):

6. AMAZINGA ESIFUNDO:
OKUQUKETHWE
6.1 INDIKIMBA (Okuqukethwe; umqondo osemqoka):
➢ “Ubuciko bomlomo”
6.2 ISINGENISO (Isikhathi esinikeziwe imizuzu………….)
➢ Uthisha uzoqala isifundo sakhe ngokujeqeza emuva ebuze abafundi ukuthi yini
ebakukhumbulayo ngokuhluza inkondlo nokuthi isakhiwo sangaphandle nesakhiwo
sangaphakathi senkondlo siqukethe ini ukuze ahlole ulwazi lwesifundo esidlule.
6.3 UKUTHUTHUKA (Isikhathi esinikeziwe imizuzu………….)
➢ Uthisha uzonika abafundi imogomo yokuhluza inkondlo ukuze abafundi baqondisise kahle
inkondlo.

UMQONDO WENKONDLO.(ngokwezitanza )
Isitanza soku-1
Imbongi kulesi sitanza ibabaza ubukhulu bolwandle futhi iyasho ukuthi akekho
oluqondayo.ngisho ngisho asebempunga impela abaluqondi
Isib. Uyimpicabadala yebuya siziba
Imbongi iyaluchaza ukuthi uma ungena luya ngokuya lushona phansi
Yikho ize yasebenzisa impindwa ethi:
Kuya ngokuya okwakho ukujula
Kuya ngokuya okwakho ukudepha

Imbongi ize iluncome ngokuthi ilufanise nesicoco okusho ukuthi ulwandle luwuzungeze
wonke umhlaba lwawuthi gimbici.Imbongi ithi mayibuka ulwandle ilubone lungathi
luthintana nesibabhakabka.Yikho ithi:
Sekuphuthazana uhlaza nohlaza
Iyalubongela ukuthhi luyadela ngokushona/ngokujula kangaka.

Isitanza sesi-2
Kulesi sitanza imbongi iveza ukuthi iyakwesaba lokhu kuzotha(ukucweba) kolwandle uma
lulubuka phakathi le lube lungenza noma yini uma seluthanda.uthi kunyakaza amagagasi
kuphela ngasekuqaleni kwalo awafanisa nezinwele ethi:
Ukhephuzelisa unwele lwakho kuphela
Ufanisa ubumhlophe bamagagasi njengesihluthu sezinwele zetshitshi lomlungu imbongi
eyalibona libhushuzela longena olwandle, lobhukuda kuze libalekele ukushisa kwelanga.
‘Wena owabona isihluthu setshitshi lomlungu,
Engilibone libhushuzela liza kuwe,
Lithi ligone ulifihlele abakwaLanga,’

Isitanza sesi – 3.
Kulesi sitanza imbongi incoma ulwanndle ngokukhusela izinhlobonhlobo zezilwane
ezitholakala ekujuleni kolwandle .Ithi khona
ezingenamlenze,ezingenandlebe,ezingenampondo,okupheshezayo
nokuputshulukayo.Imbongi ibona izinkulungwane ezigcwele la emhlabeni zezilwane
zingelutho kunalezi ezikumanzikazi olwandle.uthi: ungathi lufisa ukubukwa
‘Ziyini izinkulungwane zemihlambi yakwaMhlaba,
Lulezo zigidigidi zawochibidolo bakho manzi,
Ongasho ngazu‘ukuthi ‘‘Zulu ngibukeni!’

Isitanza sesi – 4
Kulesi sitanza imbongi ibuka imisha nemihoshana egijima amanzi onke ejahe olwandle
oluhlale luluhle njalo lucwebile yikho imbongi ithi:
Zizoviva kucengece wesigcawu sakho ,Manzi,
Imbongi ithi kulobu bukhulu bolwandle kodwa aluzikhukhumezi.Ithi abantu bayakwazi
ukusebenzisa ulwandle ngesinyelela bethole nokudliwayo kulo ulwandle kodwa
masebebonga abantu babonge kwaZulu nalapho ulwandle alukhwelezi
‘ Izindedana zakwaMhlaba nxa zibika indlala,
Uzondl‘uziphuzise amanzi ngomnyelela,
Nxa seziyobonga kwaZulu kawukhwelezi.’

Isitanza sesi- 5
Imbongi icela uMdali ukuba ayiphe lokhu kujula okunjengolwandle oluthi lunakho
konke,namandla onke kodwa lusimze luzibeke phansi ,lungazikhukhumezi,Imbongi ifisa
ukuhlale iphansi ingaziqhayisi ngenakho kwabanye abantu.
. ‘Ngijulise nami, Nkosi;
Nkinsela ozishaya impabanga.’

UMOYA WENKONDLO
Umoya wokuncoma .Imbonga incoma ulwandle ibheka ukujula kwalo.Ibheka nokuthi akekho
ngisho omdala kangakanani ongachaza ulwandle.
Ithi :Uyimpica badala yebuya siziba.
Imbongi incoma nokuzotha kolwandle lapho olubonakaka luthule kuvela amagagasi alo
kuphela.
(niyakwesaba ukuzotha kwakho Nzothile ).
Imbongi ibuye iveze ukuthi olwandle khona yonke inhlobo yezilwane ize ibale:
ezingenamlenze , eziputshulukayo,ezingenandlebe nezingenampondo.Imbongi iyaluncoma
ukuthi lezi zilwane zihlala ekujuleni kolwandle
(Uyadela,siziba ngokufuyel–ekujuleni )
Imbongi yonke imihosha nemihoshana ithelela olwandle kodwa aluzikhukhumezi ngalokho
-izindwendwe zamabutho akwaManzini;
Ziphulukundlela ngemihosha nemihoshana.
Igcina isicela kuMdali imbongi ukufana nolwandle,izothe,ingazigqayisi ngenakho futhi
imukele izinhlobonhobo zabantu ikwazi ukuphila nabo.
INDIKIMBA
Indikimba yale nkondlo :IMVELO
Imbongi ibuka izimanga zolwandle oluyimvelo kaMdali.Imbomga ibuka ukungaqondakali
kwalo ukuthi luyisimo sini ize ithi:‘uyimpicabadala yebuya siziba.Ithi uma ibuka ukujula
kwalo igcina ibuka kuyisimangaliso.Imbongi ithi mayibuka ulwandle le kude ibone luluhlaza
sengathi luhlangana nesibhakabhaka yikho ize ithi: ‘Sekuphuthazana uhlaza nohlaza‘
Imbongi iyakutusa nokuzotha kolwandle ize ithi : ‘Ngiyakwesaba ukuzotha kwakho
Nzothela.‘. Kulesi siziba esiwulwandle imbongi iluncoma ukufuya izilwane ezihlukene
eziphia ekujuleni kwalo,imbongi ithi kunezilwane ezihuquzelayo,ezingenampondo
ezihuquzelayo njll.imbongi ibuka nemihosha nemihoshana eholoba ibheke olwandle
olucwebile ithi:
‘Izindwendwe zamabutho akwaManzuni
Ziphulukundlela ngemihosha nemihoshana,
Zizoviva kucengece wesigcawu sakho, Manzi

Kukho konke lokhu okwenziwa ulwandle okukhulu kangaka ithi kodwa ulwandle
aluzikhukhumezi ngobukhulu balo.Imbongi ize ifise ukujula okunjengolwandle oluthi lunayo
yonke into ,lunamandla okwenza noma yini kodwa aluzithobe
‘Ngijulise name,Nkosi
Nkinsel–ezishay–impabanga.’
ULIMI
Izithombe magama./Imifanekiso mqondo
Inzwa yokubona
Kwesakho isibaya kuyeqana kuyaphithizela.
Inzwa yokulalela
Lithi ligone ulifihlel–abakwaLanga.
Inzwa yokuthinta
Kuya ngokuya okwakho ukujula,
Inzwa yokunambitha .
Uzondl–uziphuzise–amanzi ngomnyelela,
Ukwenzasamuntu.

- Lesi sifenqo sitholakala kumigqa eminingi kule nkondlo.isib.


- Uyadela ,Siziba,ngokudeph‘okujulile.
- Ngiyakwesaba ukuzotha kwakho Nzothane,
Izindwendwe zamabutho akwaManzi.

6.4 ISIPHETHO (Isikhathi esinikeziwe imizuzu………….)


➢ Uthisha uzovala isifundo sakhe ngokubuyekeza amaphuzu asemqoka ebese unikeza abafundi
ithuba lokubuza imibuzo.
7. UKUHLOLA 8. UKUPHATHA IKILASI 9. UKUNOTHISWA
-Uthisha uzonika abafundi -Uthisha angeke avumele KOMFUNDI
umsebenzi wasekilasini ukuxokozela kanye nomsindo -Uthisha uzogqugquzela
ukuba babhale ngesakhiwo ekilasini futhi abafundi umele abafundi ukuthi benze
sangaphandle, ebese baphaamise izandla ngaphambi umsebenzi wabo wasekhaya.
ebanikeza umsebenzi kokukhuluma ekilasini.
wasekhaya ukuba baphendule
imibuzo emayelana
nenkondlo ukuze kube
ufakazi ukuthi basiqondile
isifundo.

10. UKWESEKA UMFUNDI:


➢ Uthisha uzonikeza abafundi abangaqondanga kahle amanothi ukuthi bayozifundela bodwa
emakhaya.
11. AMA- LTMS
➢ CAPS idokhumenti
➢ Ibhodi
➢ Incwadi yomfundi (Imvunge yokusa)
12.UHLU LWEMITHOMBO YOLWAZI
➢ Department of Basic Education. 2011. Isitatimende Senqubomgomo Yohlelo Lokufunda
nokuhlola Amagama. 4-10. Pretoria. Government printer.
➢ Department of Basic Education. 2019. Umhlahlandlela wokuzifundela ukuhlolisisa indlela
ulimi olusetshenziswa ngayo. 29-30. Pretoria. Government Printer.

UHLELO LWAMALUNGISELELO ESIFUNDO


IGAMA NESIBOMGO SOMFUNDI: YOLANDA SIBANYONI
INOMBOLO YOMFUNDI: 20608013
INOMBOLO YOHLELO: 4

1.ISIFUNDO: ISIZULU ULWIMI LWASEKHAYA 1.2. USUKU: 03 Ncwaba 2023


1.1Uhlobo lwesifundo: 1.3. IBANGA: 11
X Injulalwazi 1.4. UBUDE BESIKHATHI: Imizuzu e-45 1.5.
Esokuhlola/ Esaselabhorathri INANI LABAFUNDI: 40
Esenzelwa endle 1.6. ISIHLOKO: UKUFINGQA
Esezandla
Esokusetshenziswa

2. UKUHLANGANA NEZINYE IZIFUNDO:


➢ Kukhona ukufingqa esiNgisini

3.IMIPHUMELA EQOKIWE:

3.1. IZINHLOSO JIKELELE:

➢ Isitatimende Sohlelo Lwezifundo ZikaZwelonke (i-National Curriculum Statement (i-NCS))


ihlose ukukhiqiza abafundi abakwazi ukwenza lokhu:
3.1.1. Ukubona baxazulule izinkinga, bakwazi nokwenza izinqumo bese besebenzisa ukucabanga
ngokuhlaziya nangobuchule.
3.1.2. Ukuqoqa, bahlaziye, bahlele, bahlanganise, bahlolisise ngokucubungula ulwazi.
3.1.3. Ukusebenza ngokuzinikela nabanye njengamalungu eqembu.
4.1. IZINHLOSO EZICACISIWE 4.2 I(AMA)KHONO E(A)LIHLANGANISIWE:

4.1.1. Ukulalela, bakhulume, bafunde/babukele


babuye babhale/bethule ulimi ngokuzethemba Ukukhuluma
nangenjabulo. La
makhono nezimo yikho okuyisisekelo sokufunda Ukulalela
kwempilo yonke
Ukufunda X
4.1.2. Ukuveza nokwesekela imibono, imicabango
nemizwa yabo ngokukhuluma nangokubhala Ukubhala X
ngokuzethemba
ukuze bakwazi ukuzimela nokucabanga ngokuhlaziya

4.3. IZIHLOKO:
➢ Ukufingqa
4.4 UM(IMI)PHUMELA WE(YE)SIFUNDO:
4.4.1 EKUQALENI 4.4.2 NGASEKUGCINENI
Ulwazi oseluvele lukhona Ulwazi oseluvele lukhona
-Ekuqaleni kwalesi sifundo abafundi kumele
babe sebazi ukuthi kuyini ukufingqa.
-Ekugcineni kwesifundo abafundi kumele bazi
Amakhono ukuthi sifingqa kanjani kulimi lwesiZulu
-Ekuqaleni kwalesi sifundo abafundi kumele Amakhono
babe sebazi ukwehlukanisa phakathi kokufingqa -Ekugcineni kwesifundo abafundi kumele
olimini lwesiNgisi kanye nasolimini lwesi Zulu bakwazi ukuhlukanisa phakathi kwenkulumo
enencazelo eqondile kanye nenkulumo
Ubugugu enencazelo ecashile.
-Abafundi kumele babesebazi ukubaluleka
kokufingqa indaba eyisiqeshane ngamafuphi. Ubugugu
-Abafundi kumele bazi ukuthi yiyiphi imigomo
esiyisebenzisayo ukufingqa indatshana.
5. UBUFAKAZI BOKUFUNDISA
5.1 IZIKHALI 5.2 INHLOSO 5.3 INDLELA YOKUHLOLA
ZOKUHLOLA
Iphothifoliyo
Ukubheka Eyisisekelo
Ikhasi Ethuthukisayo
Lokusebenzela Efingqayo Nguye
Amaribhriki X Nguntanga
Izivivinyo X Nguthisha
Umsebenzi Usomaciko/Ngosoma
X wasekilasini/wasekhaya ciko
Ijenali Umzali
Ezinye (cacisa): Omu(Aba)nye
u(o)thisha

6. AMAZINGA ESIFUNDO:

OKUQUKETHWE

6.1 INDIKIMBA (Okuqukethwe; umqondo osemqoka):

➢ “ Ukufinyeza”

6.2 ISINGENISO (Isikhathi esinikeziwe imizuzu………….)

➢ Lapha uthisha uzoqala isifundo sakhe ngokubuza abafundi ukuthi ingabe benza njani uma
befuna ukuxoxela abangani/ontanga babo indaba ende eyenzeke ngempelasonto ukuze uthisha
aqonde ukuthi abafundi bacabangani.

6.3 UKUTHUTHUKA (Isikhathi esinikeziwe imizuzu………….)

➢ Uthisha uzobhala lawa manothi ebhodini ebese awachaza ngephuzu nephuzu;


Funda isiqeshana onikezwe sona Kabili noma kathathu
Shintsha isihloko sesiqeshana usenze umbuzo.
Funa amaphuzu ayisikhombisa uwabhale noma uwabale ngezinombolo (1-7)
Humusha amaphuzu owatholile uwabhale ngamagama akho
Ungabe usasibhala isihloko uma ufingqa
Fingqa ngesigaba
Ungabe usazibhala izinombolo zamaphuzu
Umugqa owodwa awube nephuzu elilodwa
Amagama ofingqa ngawo angeqi kwama-80
Bala amagama owaseebenzisile bese ubhala inani lawo emva kokufingqa

6.4 ISIPHETHO (Isikhathi esinikeziwe imizuzu………….)


➢ Uthisha uzofingqa isifundo sakhe ngamafuphi agqizelele amaphuzu asemqoka ebese unikeza
abafundi ithuba lokubuza imibuzo.
7. UKUHLOLA 8. UKUPHATHA IKILASI 9. UKUNOTHISWA
Uthisha uzonikeza abafundi Abafundi kulindeleke ukuthi KOMFUNDI
amaphepha anesiqeshana bahloniphe uthisha. Abafundi Uthisha uzogqugquzela
sokufingqa sibe umsebenzi kumele baphakamise izandla abafundi ukuthi benze
wasekhaya kodwa achazele uma bephendula imibuzo. umsebenzi wabo wasekhaya.
abafundi ukuthi babhale Uthisha uzokhuthaza
kanjani. ukuziphatha kahle wabafundi.

10. UKWESEKA UMFUNDI:

➢ Uthisha uzonikeza abafundi abangaqondanga kahle amanothi ukuthi bayozifundela bodwa


emakhaya.

11. AMA- LTMS

❖ CAPS idokhumenti
❖ Ibhodi
❖ Iguguli

12.UHLU LWEMITHOMBO YOLWAZI


 Department of Basic Education. 2011. Isitatimende Senqubomgomo Yohlelo Lokufunda
nokuhlola Amagama. 4-10. Pretoria. Government printer.
 Department of Basic Education. 2019. Umhlahlandlela wokuzifundela ukuhlolisisa indlela
ulimi olusetshenziswa ngayo. 29-30. Pretoria. Government Printer.

You might also like