Lüksemburg Roza
Lüksemburg Roza | |
pol'š.: Róża Luksemburg | |
Roza Lüksemburgan fotoportret, läz 1895−1905 vozid | |
nimi sündundan jäl'ghe: | |
---|---|
radmižen toižend: |
politikanmez', filosof, революционерка, экономист, журналистка, toimetaja, political theorist, botanical collector, economist, публицистка, toimetaja, доцент |
sündundan dat: | |
sündundan sijaduz: | |
valdkund: | |
kolendan dat: | |
kolendan sijaduz: | |
avtograf: | |
Lüksemburg Roza VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš |
Roza Lüksemburg (saks.: Rosa Luxemburg [ˈʁoːza ˈlʊksəmbʊʁk], pol'š.: Róża Luksemburg), todesine nimi oli Rozalija Lüksenburg (pol'š.: Rosalia Luxenburg; sünd. 5. keväz'ku 1871, Zamosc'-lidn, Pol'šanman car'kund, Venäman imperii — kol. 15. viluku 1919, Berlin, Veimaran Tazovaldkund; toižed psevdonimad oliba pol'š. Róża Kruszyńska, Maciej Rózga, Spartakus) oli pol'šanmalaine da saksalaine filosof evrejan augotižlibundanke, ekonomist i publicist, marksizman teorijan šingotai, politikanmez' i feminist.
Lüksemburg oli saksan hural socialiž-demokratižen likundan znamasižeks ühtnijaks. Tirpi repressijoid sodanvastaižes propagandas Ezmäižen mail'man sodan vozil, türmatihe händast ühthemänho nelläks vodeks. Oli Germanijan Kommunistižen partijan ühteks alusenpanijoišpäi. Tacihe händast da riktihe partijan Karl Libkneht-mödühtnijanke Berlinan radnikoiden vasthalibundan alištusen jäl'ghe vn 1919 vilukus.
Roza oli jäl'gmäižel videndel lapsel kanzas. Oli Varšavan naižgimnazijan pästnikan, mahtoi pagišta venän-ki kelel. Vspäi 1889 openui Cürihan universitetas. Vl 1897 vahvišti dissertacijad «Pol'šanman tegimištoline šingotez»-temanke i sai valdkundaližen oiktusen doktoran arvod. Vspäi 1898 eli Germanijas. Revolücionernaine läksi mehele kaks' kerdad, koli lapsetoman. Kirjuti saksan kelel.
Valitud sädused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Die industrielle Entwickelung Polens («Pol'šanman tegimištoline šingotez»). Duncker & Humblot, Leipzig, 1898.
- Sozialreform oder Revolution? Mit einem Anhang: Miliz und Militarismus («Socialine reform vai revolücii? Ližandanke: milicii i militarizm»). Verlag der Leipziger Volkszeitung, Leipzig, 1899.
- Massenstreik, Partei und Gewerkschaften («Massine radonheitand, partii i profühtnendad»). Erdmann Dubber, Hamburg, 1906.
- Die Akkumulation des Kapitals. Ein Beitrag zur ökonomischen Erklärung des Imperialismus («Kapitalan varaduz. Tond imperializman ekonomižhe avaidushe»). Vorwärts, Berlin, 1913.
- Die Krise der Sozialdemokratie. Anhang: Leitsätze über die Aufgaben der internationalen Sozialdemokratie («Socialižen demokratijan krizis. Ližand: käzikirj rahvahidenkeskeižen socialižen demokratijan metoiden sabutandas»). Unionsdruckerei, Bern, 1916.
- Die russische Revolution. Eine kritische Würdigung («Revolücii Venämas. Kritine arvoind», surmanjäl'ghine pästand). Gesellschaft und Erziehung, Berlin-Fichtenau, 1922.
- Gesammelte Werke («Keratud töd»), 5 tomad. Berlin, 1970−1975.
- Gesammelte Briefe («Keratud kirjeižed»), 6 tomad. Berlin, 1982−1997.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Catalog of the German National Library
- ↑ 2,0 2,1 Starke H. D. Encyclopædia Britannica
- ↑ 3,0 3,1 Itaú Cultural Enciclopédia Itaú Cultural — São Paulo: Itaú Cultural, 2001. — ISBN 978-85-7979-060-7
- ↑ 4,0 4,1 Historische Lexikon der Schweiz, Dictionnaire historique de la Suisse, Dizionario storico della Svizzera — Bern: 1998.
- ↑ Deutsche Nationalbibliothek Record #118575503 // Integrated Authority File — 2012—2016.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 WeChangEd
- ↑ 7,0 7,1 7,2 http://library.fes.de/cgi-bin/ihg2pdf.pl?vol=2&f=135&l=136
- ↑ 8,0 8,1 Айзин Б. А. Люксембург Роза // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1974. — Т. 15 : Ломбард — Мезитол. — С. 110–112.
- ↑ SNAC — 2010.
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |
- Lehtpoled, miččed kävutaba magižed ISBN - oigendused
- Personalijad kirjamišton mödhe
- Sündnuded keväz'kun 5. päiväl
- Sündnuded vl 1871
- Kolnuded vilukun 15. päiväl
- Kolnuded vl 1919
- Kolnuded Berlinas
- Ezitegesed
- Pol'šanman filosofad
- Saksanman filosofad
- Ekonomistad
- Revolücionerad
- Saksanman politikanmehed
- Saksanman tedomehed
- Filosofad kirjamišton mödhe
- Politikanmehed kirjamišton mödhe
- Tedomehed kirjamišton mödhe
- Sündnuded Lüblinan sodaveikundha
- Marksizm