Mine sisu juurde

Hoking Stiven

Vikipedii-späi
Hoking Stiven
angl.: Stephen William Hawking
Stiven Hoking vl 2015
Stiven Hoking vl 2015
radmižen toižend:

theoretical physicist, kosmoloog, kirjutai

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Oksford, Oxford[d], Anglii, Sur' Britanii[15]

valdkund:

 Sur' Britanii[16][15]

kolendan dat:

14. keväz'ku 2018(2018-03-14)[17][18][19][7][4][8][9][11][12][13][20][21][22] (76 vot)

kolendan sijaduz:

Kembridž, Cambridgeshire[d], Anglii, Sur' Britanii[23][15]

tat:

Frank Hawking[d][24]

mam:

Isobel Eileen Hawking[d][24]

avtograf:

sait:

hawking.org.uk

 Hoking Stiven VikiAitas

Stiven Uil'jam Hoking (angl.: Stephen William Hawking; sünd. 8. viluku 1942, Oksford, Anglii, Sur' Britanii — kol. 14. keväz'ku 2018, Kembridž, Anglii, Sur' Britanii) oli britanine (anglijalaine) teoretižen fizikan tedomez', astronom, kosmologist.[25]

Stiven oli sündnu angližhe Oksford-lidnha, sen universitetan medicinan Frenk-tedoidajan (1905−1986) i Isobel' Eilin Hoking-sekretarin (neiččel Uolker, 1915−2013) kanzha. Kaks' norembad Filippa- i Meri-sizart oli Stivenal, sen ližaks Edvard Frenk Devid-vellindam (1955−2003).

Stiven Hoking om Oksfordan universitetan vn 1962 pästnikan, sai ezmäšt tedoarvod Kembridžan Triniti-holl-kolledžas. Radoi Kembridžan universitetas vspäi 1965 i 1980-nzihe vozihesai. Tedoizi mustoid reiguid, ühtenzoiti niiden olendad termodinamikanke. Vodele 1975 sädi teorijad mustan reigun «purustuses» Hokingan sädegoičendan pästandanke.

Fizikantedomez' oli läžui ičeze kibul 1960-nziš vozišpäi. Lopi pagišta tävun poltusen löumendusen jäl'ghe vl 1985. Tedomez' koli Kembridžas.[26]

Hoking oli naižiš kaks' kerdad: 1965−1990-nded voded i vll 1995−2006. Kazvatihe koume last ezmäižes naimiželos: Robert-poig (sünd. 1967), Lüsi-tütär (sünd. 1970) i Timoti-poig (sünd. 1979).

Populärižed kirjad

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • «Aigan lühüd istorii» (A Brief History of Time, 1988)
  • «Mustad reigud da nored mail'mad» da tž. pästandad (Black Holes and Baby Universe and Other Essays, 1993)
  • «Mail'm pähkmen koren al» (The Universe in a Nutshell, 2001)
  • «Ogibaloiden mehiden ougil» (On The Shoulders of Giants, 2002)
  • «Jumal sädi kogonaižid luguid: matematižed läbirebitesed, kudambad vajehtiba istorijad» (God Created the Integers: The Mathematical Breakthroughs That Changed History, 2005)
  • «Džordž i Mail'man peitused» (George's Secret Key to The Universe, 2007)
  • «Minun lühüd istorii» (My Brief History, 2013)
  • «Džordž da Sinine Kudmaine» (George and the Blue Moon, 2016) — lapsiden täht, kirjuti ühtes Lüsi-tütrenke
  1. Deutsche Nationalbibliothek Record #118761285 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. MacTutor History of Mathematics archive — 1994.
  3. SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 ISFDB — 1995.
  5. Stephen Hawking dies aged 76BBC, 2018.
  6. Discogs — 2000.
  7. 7,0 7,1 NooSFere — 1999.
  8. 8,0 8,1 Brockhaus Enzyklopädie
  9. 9,0 9,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  10. Vegetti Catalog of Fantastic Literature
  11. 11,0 11,1 Identifiants et RéférentielsABES, 2011.
  12. 12,0 12,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  13. 13,0 13,1 GeneaStar
  14. Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija — 2009.
  15. 15,0 15,1 15,2 Catalog of the German National Library
  16. Stephen Hawking op jeugdliteratuur.org — 2017.
  17. Stephen Hawking dies aged 76BBC, 2018.
  18. Stephen Hawking, modern cosmology's brightest star, dies aged 76The Guardian, 2018. — ISSN 0261-3077
  19. ಕಪ್ಪು ಕುಳಿಗಳ ರಹಸ್ಯ ಬೇಧಿಸಿದ್ದ ವಿಜ್ಞಾನಿ ಸ್ಟೀಫನ್ ಹಾಕಿಂಗ್ ಇನ್ನಿಲ್ಲ
  20. Stephen W. Hawking | abart — 2003.
  21. Munzinger Personen
  22. ПроДетЛит — 2019.
  23. Ian Sample Science editor Stephen Hawking, modern cosmology's brightest star, dies aged 76The Guardian, 2018. — ISSN 0261-3077
  24. 24,0 24,1 Geni — 2006.
  25. Stephen Hawking plans to see space (Stiven Hoking planuruib leta kosmosha). — Telegraph.co.uk. (angl.)
  26. Stephen Hawking, author of 'A Brief History of Time', dies at 76 (Stiven Hoking, «Aigan lühüd istorii»-kirjan avtor, koli 76-voččen). — Abcnews.go.com. (angl.)