Bobanvuiččed
Bobanvuiččed | ||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Vik (Vicia sativa) sugukundan tipižes ühtennimižes heimospäi | ||||||||||
Tedoklassifikacii | ||||||||||
|
||||||||||
Latinankel'ne nimi | ||||||||||
Fabáceae Lindl., 1836 | ||||||||||
Areal | ||||||||||
Bobanvuiččiden levigandusen kart. Voib löuta erikoid nelläs päižes biomas: tropine mec, ven vö, nit, i sukkulentad | ||||||||||
|
Bobanvuiččed (latin.: Fabaceae) om Kaksidülehtesižed-klassan kazmusiden sugukund. Kaik 19400 erikod mülüdas 730 heimho.
Elonform oleskeleb hein, lian, penzaz i pu (oz., sar'vutpu, akacii).
Leviganduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Sugukundan ezmäižed kazmused sünduiba 65 mln vozid tagaz kaivandusiden andmusiden mödhe. Se om koumanz' sugukund erikoiden lugun mödhe Orhidejiden i Puzuänikoižiden jäl'ghe, otab 7 procentad änikkazmusiden keskes. Ristitun evolücii om sidodud Bobanvuiččiden kävutandha lujas.
Erikoiden järgeline leviganduz om tropižed vihmmecad mail'madme, Amerikan i Afrikan kuivad mecad.
Ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lehtesed čereduišoiš, ned oma palakahad ezilehtesenke tobjimalaz.
Änikuz om toppaz, harvemb ripsud. Änikod oma kaks'suguižed kaks'pol'ženke simmetrijanke, gavedid pölüstoittas niid. Viž äniklehtest, kümne pölükäd. Bobanvuiččiden plod om bob tedos i paug jogapäiväližes elos, semned endospermata järedoidenke idülehtesidenke. Plod om kuiv äisemnikaz, avaidase kebnas, no oleleb ühtenke semnenke i om jüged avaita mugošt.
Kävutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kazvatadas erasiden kazmusiden ploduid, ottas paugun semnid sömäks (järgeline herneh, soi, fasol', arahis).
Semetas heinformid sideratoikš mahusen rekul'tivacijan täht. Erased erikod oma söteheinäd: vik, imičaine, lücern, verblüdankarang. Voib löuta dekorativižid erikoid kaikuččes sures alasugukundas.
Alasugukundad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vspäi 1985 Rahvahidenkeskeine program Bobanvuiččiden andmuzbazan i inforadnikoičendan sädandha näht radab (angl.: International Legume Database and Information Service, ILDIS), baziruiše Reding-lidnas, Sur' Britanii.
Kaik om kuz' alasugukundad:
- Cezal'pinijanvuiččed (Caesalpinioideae) — 4400 erikod 148 heimos, sidä kesken enzne Mimozanvuiččed-sugukund (Mimosoideae).
- Cercidoideae — 335 erikod 12 heimos.
- Detarioideae — 760 erikod 84 heimos.
- Duparquetioideae — üks'jäine erik, Afrikan keskuzpala i päivlaskm.
- Dialioideae — 85 erikod 17 heimos.
- Faboideae — 14 tuhad erikoid 503 heimos.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Bobanvuiččed Vikiaitas |