Vilusoda

Vilusoda vai Viluvoin (angl.: Cold War) om politologijan tärtuz, znamoitas globališt kaikenvuittušt vastustelendad NSTÜ:n i AÜV:oiden keskes vll 1946−1991. Se oli konfrontacii, eile soda, no kucui sodoiden äjüt peniš valdkundoiš — Korei, Vjetnam, Afrikan i Keskuzamerikan mad. Kahten kundaližen sisteman olend tegihe vilusodan süks: kapitalizm i planine socializm. Vastustelendan liderad kändihe südäitukuižikš valdkundoikš.

Nimituz

Tärtusen avtor om britanine Džordž Oruell-kirjutai, kävuti sidä ezmäižen kerdan vn 1945 19. päiväl redukud britanižen joganedal'žen «Tribune»-aiglehtesen «Sinä da atombomb»-kirjutuses. Hän endusti kožundaigad, kudamb ei linne kožundaks, ku toižed järedad valdkundad sadas atomazegištod AÜV:oiden ližaks i jagadas mail'mad keskneze.

Istorii

Kitain i NSTÜ:n kosketusiden vilugoitmine vällenzi socialistišt blokad. Ičekeskeine südäitukuižiden azegiden ližaduz, niiden «lugumäran voibuižed» da toižen azegišton mödhe vei Kariban krizisannoks, NSTÜ:n ekonomine alašingotez sodarajadusiden tagut — Berlinan seinän sauvomižhe. Nevondkundaližen perestroikan politik, Mihail Gorbačov i AÜV:oiden hüvä vald lopiba vilusodad.

Vilusodan pordod: vastustelendan augotiž (1946−1953), kosketusiden lämšund (1953−1962), kingitamižen lasketusen politik (1962−1979), vastustelendan uz' kertuz (1979−1987), Gorbačovan «uz' meletand» i vilusodan lopind (1987−1991).

Jäl'gused

NSTÜ:n i sen sodablokan da ekonomižen blokan čihodamine, Saksanman ühtištuz, AÜV:oiden i Evropan maiden lidiruind mail'mas, EÜ:n i PAKO:n leviganduz, Kitain naprindad kätas toižeks ülävaldkundaks, Ühtištoitmatomuden likundan olend, Kožundkirjutez mail'man südäitukuižiden kodviden kel'dos, Kožundkirjutez südäitukuižiden kodviden levitamatomudes i Kožundkirjutesed strategižiden edhetungazegiden lühenduses AÜV:oiden da Venäman keskes.

Homaičendad

Vilusoda Vikiaitas