Kukoi
Kukoi (latin.: Gallus gallus domesticus, erasti Gallus domesticus) om kodikoittud lind, kanan ižač.
Diminutivižed nimed: kukoihut, (lapseline) kukša.
Ümbrikirjutand
vajehtaKukoin päl čoma harj i lapkaižed oma, händan i kaglan höunhišt om rohl da kirjav paksus, kanan erineden, šporad oma käpšuil. Veduz om kilogrammhasai enamba mi kanal, sughu kacten varjiruiše 1,5..6−7 kg röunoiš (päiči liliputaižiš kanansuguiš). Höunhišton muju i harjan form oleldas erazvuiččed lujas i rippudas suguspäi. Harj abutab reguliruida hibjan lämut.
Kana om kaikiš enamba levitadud linduiden erik mail'mas 21. voz'sadal, i kukoid oma tarbhaižed heiden äikerdoičendan täht. Üks' kukoi kävutase 8..12 kanan täht kaks'..koume vot. Ku severz'-se kukoid om joukus, ka üks' heišpäi om dominirujaks kukoikš. Voib pidada kanoid kukoita ani, emäč voib toda plodutomid munid ristitule söndtavaraks kümnehe vodhesai.
Kukoihe sidodud vepsän tärtused
vajehta- Kukoinsilmad — hämärsogeduz, sogenzoitusen läžund pol'pimeduses.
- Torakukoi — kaiken aigan toradai mez', čihak.
Kukoihe sidotud vepsän muštatišed da ozoitesed
vajehtaMuštatišed
vajehta
- Ei kukoi homendest to.
- Kanoidenke pande, kukoidenke libu.
- Kägi ei käsktes kukku, kukoi ei kuctes launu.
- Ozavale kukoi-ki munib / Ozavale i kukoi munib.
- Ozavale kukoi munib, a ozatomale i kana ei muni.
Ozoitez
vajehtaKüläs rahvast om, kukoid ei launugoi, i rahvaz ei libugoi (kaumišt).
Kelenvänd
vajehta- Kurdiž kukoi, kurdiž variš — kurdiž vai tahtota kulmaha ristit, olii.
Kacu mugažo
vajehta- Kukoinharj (kazmuz)
- Merikukoi (lind)
Edesine lugemine
vajehtaKukoi Vikiaitas |