Akulad

Sel'd'akul (Lamna nasus)

Valdkund:	Živatad
Tip:	Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass:	Roskkalad (Chondrichthyes)
Üläheimkund:	Akulad

Latinankel'ne nimi

Selachimorpha

Sistematik
Vikierikoiš

Kuvad
Vikiaitas

ITIS 159787

NCBI 119203

Akulad (latin.: Selachimorpha vai Selachii) oma Roskkalad-klassan üläheimkund.

Akul-sana libub amuižislandijan hákall-sanaspäi. Nügüd'aigan tetas akuloiden enamba 526 erikod. Kaikiš vanhembad akulad oliba olmas 450..420 mln vozid tagaz.

Ümbrikirjutand

Kalan eriližused: torpedanvuiččen forman pidetud hibj, sur' geterocerkaline tagasuug, teraviden hambhiden sur' lugumär kaikuččes löuglus tobjimalaz.

Kaikiš penemb akul om Etmopterus perryi-süvävedenkala 17 santimetrad pitte, kaikiš järedamb om kitanvuitte akul (Rhincodon typus), kazvab 20 metrhasai. Üläheimkundan erikod elädas meriš i valdmeriš levedali, pindaspäi kaks' tuhad metrid süvüdehesai. Ujudas merivedes, no erased erikod mahttas eläda reskvedes mugažo. Akuloiden enambuz oma lihansöjad živatad, no koume erikod sötlesoiš planktonal, kal'maroil i henoil kaloil, ned oma kitanvuitte akul, ogibal akul i akul-sur'su. Erikoiden tobj pala eläb 20..30 vodhesai, no järedan akulan igä voib vedadas sada vot.

Valitud erikod

Carcharodon carcharias — Vauged akul
Cetorhinus maximus — Sur'kulu akul vai Ogibal akul
Galeocerdo cuvier — Tigranvuitte akul
Ginglymostoma cirratum — Babičii akul
Lamna nasus — Sel'd'akul
Prionace glauca — Taivazma akul
Rhincodon typus — Kitanvuitte akul
Squalus acanthias — Katran

Homaičendad

Irdkosketused

Akulad AÜV:oiden Florid-štatan Londusentedon muzejan floridamuseum.ufl.edu-saital. (angl.)

Akulad Vikiaitas

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.