Irak

Irak lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Bagdad.

Irak täsiväldi جُمْهُورِيَّة ٱلْعِرَاق‎ (arabiakielân) Jumhūriīyah al-ʿIrāq کۆماری عێراق‎ (kurdikielân) Komarî Êraq
lippu	vaakun
Staatâhäämi	täsiväldi
President	Barham Salih
Uáiviminister	Mustafa Al-Kadhimi
Uáivikaavpug	Bagdad
Eres kaavpugeh	Mosul, Basra
Vijđodâh	437 072 km²
– sisčääci	1,1 %
Ässeeloho (2018)	38 433 600
– ässeesaahâdvuotâ	82,7 ässed/km²
Virgáliih kielah	arabia, kurdi
Vaaluut	Irak diinaar (IQD)
Äigi	UTC+3
Uánádâs	IQ
– fiävruin	IRQ
– kirdemmašinijn	YI
Jotolâh	uálgispiälásâš
Sundenummeer	+964
Internet TLD	.iq
Motto	الله أكبر ("Allahu Akbar")
Aalmuglâšlaavlâ	موطني (Mawṭinī)

Eennâmtiätu

Sajadâh já rääjih

Irak lii staatâ Aasiast, mii uulât ton máddáábeln leijee Persialuovtâst kidâ Tuurki rááján. Ton ránnjástaatah láá Turkki tavveen, Syyria taveviestârist, Jordania viestârist, Saudi-Arabia maadâviestârist, Kuwait mäddin já Iran nuorttân. Kuhemus rääji lii rääji Iranáin, mii lii 1 599 km. Uánihumos rääji vist lii 179 km rääji Jordaniain. Merâriddo lii ohtsis 58 km.

Ránnjástaatâ	Rääji kukkodâh	Kárttá
Iran	1 599 km
Jordania	179 km
Kuwait	254 km
Saudi-Arabia	811 km
Syyria	599 km
Turkki	367 km

Morfologia

Irak váimuskuávluh láá Eufrat- já Tigrisjuuvâi hammim juhâvuáláduvâst. Ko sirdâšuvá juhâvuáláduvâst nuortâs tâi viestârân, muttoo enâdâh ahevis koške čunoiääppin.

Ekonomia

Iäláttâsah

Irakist láá stuorrâ oljoriggoduvah. Vyebdimáin oljo já kaasu finnee Irak iänááš uási puáđuinis. Eres teháliih luánduriggoduvah láá eennâmkaasu, fosfaat já riššâ.

Juhâvuáláduvâin já kuovđâin ulmuuh viljâleh niisu, riisi já taatelijd. Koške arokuávluin sij šoddâdeh ereslasseen kamelijd já hiäppušijd.

Viehâdâh

Kaavpugeh

Irak stuárráámuuh kaavpugeh Bagdad, Mosul já Basra láá šoddâm juuvâi aldasáid.

Fáádást eres soojijn

• Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Irak.