Njuikes sisdollui

Arvi

Wikipedia
Dát lea dán siiddu veršuvdna dii. 21.26 cuoŋománnu 3 b. 2020 geavaheaddji Yupik (ságastallan | rievdadusat) rievdadeami maŋŋel.
(erohus) ← boarráset veršuvdna | Dálá veršuvdna (erohus) | Ođasut veršuvdna→ (erohus)
Arvi

Arvi lea čáhci mii gahččá almmis. Arvečalmmiid čađamihttu lea gaskal 0,5 ja 5,0 mm ja muhtun hárvenaš lea gitta 10 mm. Ráinnas čáhci boahtá eanas arvvis ja olu ekovuogádagat eai birge arvvi haga. Čáhcefápmu dárbbaša maiddái arvvi.

Balvvas leat smávva čáhcegoaikkanasat, čađamihttu sullii 10 mikromehter, mat bissut almmis biekkaid vegas. Go dat goaikkanasat čoggojit ja lossot de biegga ii šat nagot doallat daid badjin ja dat gahččet vulos arvin. Sáhttá ádjanit moadde beaivvi ovdalgo dat smávva goaikkanasat sturrot ja ráhkadit arvečalmmiid.

Arvit sáhttá máŋga ládje

[rievdat | rievdat wikiteavsttain]

Go bolasta, arvá oanehaččat ja garrrasit. Vuostegeahči livččii guhkilmas arvvit.

Savda lea dássidis arvi mii lea meastá dego mierká. Savda álgá dábálaččat balvvain mat leat hui vuollin, ja dan dihte arvečalmmit eai stuoru.

Go arvečalmmiin lea temperatuvra buolašbealde go dat gahččet de dat gohčoduvvo čođđin, ja dálkedilli lea fas čođđálat. Go dat arvi deaivá eatnamii de dat čođđu.

Vel unnit arvi go savda. Go sittarda de ii boađe go muhtun arvečalbmi.