Leeskonst
![]() |
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/60/Method_Paulo_Freire.jpg/120px-Method_Paulo_Freire.jpg)
At leeskonst as ian faan a wichtagst kultuurtechniken. Hoker ei lees an skriiw koon, komt uun't leewent man swaar turocht. Diaram liar jongen det leesen an skriiwen al uun a iarst skuuljuaren. Hoker mä 14 juaren noch ei lees koon, täält üs an'alfa'beet.
Alfabetisiarang[Bewerke | Kweltekst bewerke]
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0b/Analfabetismo2013unesco.png/400px-Analfabetismo2013unesco.png)
Det weltkoord wiset mä blä klöör, huar tumanst 80 % faan a minsken lees an skriiw kön. Am ringsten sjocht det uun flook Sahel-Lunen an uun Afghaanistaan ütj (ruad an güül klöör).
Di uundial faan alfabetisiaret minsken spelet en grat rol bi't fäästleien faan a HDI-indeks. Di madelwäärs faan aal a lunen leit bi son 80%.
Det wurd 'alfabetisiaret' ment ei ünbedingt, dat en alfabeetskraft liard woort. Uun Sjiina of Jaapan liar a minsken hialandaal ööder skraften, san oober likes 'alfabetisiaret'.
Luke uk diar[Bewerke | Kweltekst bewerke]
![Commons](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4a/Commons-logo.svg/14px-Commons-logo.svg.png)