Mine sisu juurde

Mõõk

Läteq: Wikipedia
Keskaigsõq mõõgaq

Mõõk om üte vai katõ teräga pikk (väidsest pikemb) sõariist, minga vaindlast raotas vai tsusatas. S'oo ilma aigu mõõko inämb sõapidämises tarvitõda-iq, a vanast külh. S'oo ilma aigu pruugitas mõõko inämbäste spordin vehklemisen.

Mõõko pruugitas vana moodu perrä viil maarahva saajakombin. Kõgõ tähtsämb kommõq om, et mõrsja tulõ är ravvutaq vai piiradaq niimuudu, et saajavanõmb, peigmiis ni peiopoiss lööväq mõrsja ümbre kävven timä pää kotsil mõõgaq kokko. Saajamõõgaq ommaq innembide olnuq peris vanaaolidsõq mõõgaq, tsaariaolidsõq vinne sõaväe mõõgaq vai puust tettüq mõõgaq.

Setomaa saajakombin või mõõga asõmal ollaq tsootska vai truuska kepp.

Ameeriga Ütisriike sõaväe ohvitseeri mõõk aastagast 1850.

Viil või mõõk parhillaki ollaq sõaväe ohvitseerel. Säänest ohvitseerimõõka pruugitas inämbäste paraadil vai mõnõ muu tähtsä sõaväekombõ pidämise jaos. Peris sõah pruugõq mõõko viimäte suurõtüküväe ohvitseeriq, kel oll' vaia suuritükke jaos maad paljas rakoq.

Commons
Commons
Kaeq artikli

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.