Mine sisu juurde

Lahkominek lehe "Kardohkavorst" kujjõ vaihõl

Läteq: Wikipedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kzorlkus (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Kzorlkus (arotus | kirotusõq)
Resümee puudub
Rida 1: Rida 1:
[[Pilt:Traditsioonilised kartulivorstid Raplamaalt.jpg|pisi|Traditsioonilised ahjus küpsetatud kartulivorstid Raplamaalt]]
[[Pilt:Traditsioonilised kartulivorstid Raplamaalt.jpg|pisi|Kombõperidseq ahon küdsänüq kartdohkavorstiq Raplamaalt]]

'''Kardohkavorstiq''' om Raplamaa kombõperine joulusüük, mis om peri [[Märjamaa vald|Märjamaalt]] Valgu ja Nurtu küladest (aoluulidsõlt Vana-Läänemaa alaq). Täämbädses om kommõq joudnuq pallodõhe peretehe üle kogo Eesti.<ref name=":0">https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kartulivorsti-tegu-valgu-ja-nurtu-kandis/</ref>
'''Kardohkavorstiq''' om Raplamaa kombõperine joulusüük, miä om peri [[Märjamaa vald|Märämaalt]] Valgu ja Nurtu külist (aoluulidsõlt Vana-Läänemaa alaq). Täämbädses om kommõq joudnuq pallodõhe perrihe üle Eesti.<ref name=":0">https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kartulivorsti-tegu-valgu-ja-nurtu-kandis/</ref>

== Aolugu ==
== Aolugu ==

Kardohk joud’ Eestihte 18. aastagasaal. Edimält kasvatõdiq naid õnnõ mõisaaidadõn, säält levisiq naaq tallõhe. Laemb kardohkakasvataminõ sai alostusõ 1870. aastaga ni kardohk muutu Eestimaa söögilavva pääl tõgõ tähtsämbäs söögis. 20. aastagasaa edeotsan naksiq Eesti külin edesi minemä vahtsõq retseptiq. Vanõmbaq küläinemiseq kõnõlõsõq, et kardohkavorstõ on Valgun ja Nurtun tett jo arvadaq 20. aastagasaa edeotsast pääle. Kardohkavorstõ tetti joulu ja aastagavaihtusõ aos. Seo ilma aigu om kardohkavorstõ tegemine levinüq üle Eesti ja jo ka söögipuutihe. <ref name=":0" />
Kardohkavorsti naati rassõl aol tegemä ka selle, et pühhis midä päält suurmidõ ja verivorstõ lavva pääle pandaq. Soolalihale naati hulka panema kardohkit, selle et kardohkas ja soolaliha olliq söögis kimmähe olõman.<ref>https://sonumid.ee/2023/12/22/kasitoolane-kartulivorstitegu-enne-ja-nuud/</ref>


== Sisu ==
== Sisu ==

Pääle kardohkidõ om kardohkavorsti seen tsisnakut ja/vai sibulat ni vürtse. Kõgõ tihtsämbäq vürtsiq ommaq [[vorstiruuh]], [[küümneq]] ja [[pipõr]]. Kardohkavorstin om liha hariligult väkev, kas soolaväkev vai põsk. Tõõnõkord tarvitõdas ka suidsulihha. Sisu osaq tetäs jupõs vai aetas läbi [[rasvamassin|rasvamassina]].<ref name="MVV">https://marjamaa.ee/documents/380075/767380/Meiekandi+kuulsad+kartulivorstid.pdf/e605731a-c582-4de6-bf3c-5d0334ff9d89?version=1.0</ref><ref name="RKK">https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kartulivorsti-tegu-valgu-ja-nurtu-kandis/</ref><ref name="FN">https://folkloorinoukogu.ee/uudised/kartulivorstid-vigala-moodi/</ref>


== Tegemine ==
== Tegemine ==


[[Pilt:Traditsioonilise kartulivorsti valmistamine Raplamaal.jpg|pisi|Kombõperidse kardohkavorsti tegemine Raplamaan]]
== Retseptiq ==
Vorsõ tegemine om tüüdnõudva: kombõperidse retsepti peri teten lätt pia 6-8 tunni, olõnõs ku pall’o tüükässi om. Kardohkavorsti tegemine om veidüq muutunuq. Alalõ ommaq päämädseq osaq. Tsipa om muutunuq maiguollussidõ tarvitaminõ. Vanaq pernaasõq tarvitasõq kardohkidõ tsagamisõs tsagirauda viil parhillaki. Ku taad olõ-õiq, tsaetasõq kardohkaq väidsegaq.<ref name=":0" />

Vorsti sisu pandas soolikuhe, hariligult tsiasoolikuhe. Soolikist käänetäseq vorstiq, mis saavaq ollaq näütüses nii pikäq ku sard vai kogoniq poolõniq miitreniq.<ref name="ERR">https://vikerraadio.err.ee/1609186160/huvitaja-traditsioonilised-kartulivorstid</ref><ref name="FN"></ref> Vorstiq keedetäseq 20-30 minodi aol pehmegeses ni praaditasõq panni pääl või küdsätäs ahon inne süümist. <ref name="ERR"></ref><ref name="RKK"></ref> Kardohkavorsti tetäs hariligult hulga ni taa tegemine om kogokundlinõ tegemine, üten saa lüvväq näütüses kogo pereq. <ref name="RKK"></ref>


==Lätteq==
==Lätteq==

<references/>
<references/>

Kujo 1. piimäkuu 2024, kell 11:14

Kombõperidseq ahon küdsänüq kartdohkavorstiq Raplamaalt

Kardohkavorstiq om Raplamaa kombõperine joulusüük, miä om peri Märämaalt Valgu ja Nurtu külist (aoluulidsõlt Vana-Läänemaa alaq). Täämbädses om kommõq joudnuq pallodõhe perrihe üle Eesti.[1]

Aolugu

Kardohk joud’ Eestihte 18. aastagasaal. Edimält kasvatõdiq naid õnnõ mõisaaidadõn, säält levisiq naaq tallõhe. Laemb kardohkakasvataminõ sai alostusõ 1870. aastaga ni kardohk muutu Eestimaa söögilavva pääl tõgõ tähtsämbäs söögis. 20. aastagasaa edeotsan naksiq Eesti külin edesi minemä vahtsõq retseptiq. Vanõmbaq küläinemiseq kõnõlõsõq, et kardohkavorstõ on Valgun ja Nurtun tett jo arvadaq 20. aastagasaa edeotsast pääle. Kardohkavorstõ tetti joulu ja aastagavaihtusõ aos. Seo ilma aigu om kardohkavorstõ tegemine levinüq üle Eesti ja jo ka söögipuutihe. [1] Kardohkavorsti naati rassõl aol tegemä ka selle, et pühhis midä päält suurmidõ ja verivorstõ lavva pääle pandaq. Soolalihale naati hulka panema kardohkit, selle et kardohkas ja soolaliha olliq söögis kimmähe olõman.[2]

Sisu

Pääle kardohkidõ om kardohkavorsti seen tsisnakut ja/vai sibulat ni vürtse. Kõgõ tihtsämbäq vürtsiq ommaq vorstiruuh, küümneq ja pipõr. Kardohkavorstin om liha hariligult väkev, kas soolaväkev vai põsk. Tõõnõkord tarvitõdas ka suidsulihha. Sisu osaq tetäs jupõs vai aetas läbi rasvamassina.[3][4][5]

Tegemine

Kombõperidse kardohkavorsti tegemine Raplamaan

Vorsõ tegemine om tüüdnõudva: kombõperidse retsepti peri teten lätt pia 6-8 tunni, olõnõs ku pall’o tüükässi om. Kardohkavorsti tegemine om veidüq muutunuq. Alalõ ommaq päämädseq osaq. Tsipa om muutunuq maiguollussidõ tarvitaminõ. Vanaq pernaasõq tarvitasõq kardohkidõ tsagamisõs tsagirauda viil parhillaki. Ku taad olõ-õiq, tsaetasõq kardohkaq väidsegaq.[1]

Vorsti sisu pandas soolikuhe, hariligult tsiasoolikuhe. Soolikist käänetäseq vorstiq, mis saavaq ollaq näütüses nii pikäq ku sard vai kogoniq poolõniq miitreniq.[6][5] Vorstiq keedetäseq 20-30 minodi aol pehmegeses ni praaditasõq panni pääl või küdsätäs ahon inne süümist. [6][4] Kardohkavorsti tetäs hariligult hulga ni taa tegemine om kogokundlinõ tegemine, üten saa lüvväq näütüses kogo pereq. [4]

Lätteq

  1. 1,0 1,1 1,2 https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kartulivorsti-tegu-valgu-ja-nurtu-kandis/
  2. https://sonumid.ee/2023/12/22/kasitoolane-kartulivorstitegu-enne-ja-nuud/
  3. https://marjamaa.ee/documents/380075/767380/Meiekandi+kuulsad+kartulivorstid.pdf/e605731a-c582-4de6-bf3c-5d0334ff9d89?version=1.0
  4. 4,0 4,1 4,2 https://rahvakultuur.ee/2020/03/17/kartulivorsti-tegu-valgu-ja-nurtu-kandis/
  5. 5,0 5,1 https://folkloorinoukogu.ee/uudised/kartulivorstid-vigala-moodi/
  6. 6,0 6,1 https://vikerraadio.err.ee/1609186160/huvitaja-traditsioonilised-kartulivorstid