Jump to content

Fatima

Iwde to Wikipedia
Sayyida Faɗima Zahra
ɓii aadama
Yemrecompanions of the Prophet Taƴto
Jinsudebbum Taƴto
Ɓii-leydiyankaakuRashidun Caliphate Taƴto
Inditirdeفَاطِمَةُ الزَّهْرَاء Taƴto
InndeFatima Taƴto
Ɗuubi daygo27 Morso 604 Taƴto
ƊofordeMecca Taƴto
Date of death14 Bowte 632 Taƴto
Place of deathMedina Taƴto
Place of burialAl-Baqi' Taƴto
FatherNelaaɗo Muhammadu Taƴto
MotherKhadija bint Khuwaylid Taƴto
Dee/goriiwoAlī ibn Abī Ṭālib Taƴto
MarudeUmm Kulthum bint Ali ibn Abi Talib, Zaynab bint Ali, Muhsin ibn Ali, Hassan ibn Ali, Husayn ibn Ali Taƴto
ƊemngalArabic Taƴto
WoldeArabic Taƴto
Sana'ajipoet Taƴto
DiinaDiina Lislaama Taƴto
Described at URLhttps://www.tekstowo.pl/wykonawca,fatima.html Taƴto

Faatima binndi Muhammadu; 605/15–632 CE), ko ɓuri anndeede e Faatima Al-Zahra’ (aarabeere: فَاطِمَة ٱلزَّهْرَاء, e ɗemngal romaan: Fāṭima al-Zahrāʾ), ko ɓiy annabi lislaam Muhammadu e debbo mum Khadiija.[1] Jom suudu Faatima wiyetee ko Aali, nayaɓo e kaliifaaji Rashidun, Imaam gadano Shiite. Ɓiɓɓe Faatima ko Hasan e Husayn, Imaam ɗiɗaɓo e tataɓo Shiite en.[2][3] Faatima ina nanndi e Mariyam, yumma Iisaa, haa teeŋti noon e nder Lislaam Shiite.[4][5] Muhammadu ina wiyee ina joginoo mo 6urcfo yoocfde e rew6e[6][7], kadi ko 6urcfo yidde e makko.[8][6] O heewi yi’eede ko no arketiip timmuɗo wonande rewɓe juulɓe e yeru yurmeende, yaafuya, e muñal torra.[4] Ko e Faatima iwdi Muhammadu wuuri haa hannde.[9][7] Innde makko e inɗe makko ina keddii e suɓaade sukaaɓe rewɓe juulɓe.[10][11]

Nde Muhammadu maayi e hitaande 632, Faatima e jom suudu mum Aali calii jaɓde laamu kaliifa gadano oo, hono Abuu Bakri. Ɓeeɗoo ɗiɗo e wallidiiɓe mum en mbiyata ko Ali ko lomto Muhammadu fotnoo wonde,[4] ina gasa tawa ko e bayyinaango makko to Ghadir Khumm.[12] Luural ina taarii maayde Faatima e nder lebbi jeegom caggal maayde Muhammadu.[13] Lislaam sunnit ina jogi wonde Faatima maayi ko e sunaare.[3] Kono e nder lislaam shiite en, maayde Faatima (miscarriage e) ina wiyee ko batte gaañiiɓe e nder njillu ngu o waɗi e galle makko ngam ustude Ali, ko Abu Bakr yamiri.[14] Ina sikkaa wonde yiɗde Faatima nde o maayi ndee, ko yo kaliifa oo tawtore wirwirnde makko.[15][16] O wirnaama e nder sirlu jamma, nokku ɗo o wirnaa ɗoo tigi rigi ina heddii ko laaɓtaani.[17][18]

Innde e tiitooɗe

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Ƴeew kadi: Inɗe e tiitooɗe Faatima

Epithet makko ɓurɗo heewde ko al-Zahra (lit. ‘mo jalboowo, jalboowo’),[6] ko ɗum kodde dewal makko e jokkondire makko e duwaawu.[19] Ndeeɗoo innde ina goongɗini e Shiite en wonde ko firo tagoore makko adannde ummoraade e annoore jokkinde jalbude e nder tagoore ndee kala.[6] Shia Ibn Babawahy (maayɗo hitaande 991) winndi wonde, kala nde Faatima juuli, annoore mum ina jalba hoɗɓe e asamaan no annoore koode jalbata e hoɗɓe e leydi nii.[20] Tiitoonde makko goɗɗe e ɗemngal Shiite ko al-Ṣiddiqa (e ɗemngal ‘peewɗo’),[11] al-Tahira (e ɗemngal ‘laaɓɗo’),[21] al-Mubaraka (e ɗemngal ‘barkinaaɗo’),[11] 21] e Al-Mansuraa (e ɗemngal ‘’alla walli’’).[6] Tiitoonde Shiite woɗnde ko al-Muḥadditha, e nder teskaade ciimtol ngol maleykaaji kaaldi e Faatima laabi keewɗi,[22][23][24] nannduɗo e Mariyam, yumma Iisaa.[25]

Faatima ina anndaa kadi ko Sayyidat Nisa’ al-Janna (litt. ‘joom rewɓe aljanna’) e Sayyidat Nisa’ al-Alamin (litt. ‘joom rewɓe adunaaji’) e nder defte hadiis Shi’a e Sunni’en , ina heen Sahii Bukhaari e Sahii juulɗo.[7]

Innde Faatima ndee ummorii ko e ɗemngal aarabeeɓe f-t-m (lit. ‘to wean’) nde firti ko Shi’a en ngoongɗini wonde kanko e ɓiɓɓe makko, e wondiiɓe makko (shi’a) ndartinaama e yiite jeynge.[6][26][27]. ] Walla kadi, konngol Faatima ngol ina jokkondiri e iwdiiji Shiite en e Fatir (lit. ‘tagɗo’, innde Alla) ko maande leydi doole tagoore Alla.[28]

Kunya walla tiitoonde teddunde Faatima e nder Lislaam ko Ummu Abiha (lit. ‘yumma baaba mum’), ina hollita wonde Faatima ina joginoo 6amtaare mawnde feewde e baaba mum.[29][30][31] Umm al-Aima (lit. ‘yumma Imaam’) ko kunya Faatima e nder iwdiiji sappo e ɗiɗi,[4] no sappo e gooto e nder sappo e ɗiɗi Imaam’en iwdi e makko.[32]

Nguurndam adanɗam

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Ndaar kadi: Ɓiɓɓe Muhammadu

Faatima jibinaa ko to Makka e juuɗe Khadija, gadano e rewɓe Muhammadu.[1] Yiyngo sunni en ɓurngo mawnude ko wonde Khadija jibinii Faatima e hitaande 605 caggal iisa, tawi ina yahra e duuɓi capanɗe joyi, duuɓi joyi ko adii wahyuji Qur’aana gadani.[2] Ɗum firti ko Faatima ina yahra e duuɓi sappo e jeetati e sahaa dewgal mum, ɗum noon ko huunde nde meeɗaa waɗde e nder leydi Arabi.[2][3] Kono tan, lowre sappo e ɗiɗi ina hollita wonde Faatima jibinaa ko hedde hitaande 612 walla 615 caggal iisa,[2][33][34] nde Khadija ina foti mawnude seeɗa.[35] Ciimtol sunni Ibnu Sa’d e nder kitab al-Tabaqat al-Kubra hollitii wonde Faatimata jibinaa ko nde Muhammadu ina yahra e duuɓi capanɗe tati e joyi.[35]

Miijo sunnit en ko wonde Faatima ina joginoo miñiraaɓe rewɓe tato, ina wiyee Zaynab, Ummu Kulthum, e Ruqayyah, ɓe nguurdaani e Muhammadu.[33] Walla boo, limngal limngal Shiite’en ɗon wi’a Zainab, Ruqayyah, e Ummu Kulthum, Muhammadu ɗon mari ɓiɓɓe maɓɓe ɓaawo maayde yumma maɓɓe, Hala, miñiiko debbo Khadiija.[33][4] E wiyde Abbas, ko ɓuri heewde e juulɓe Shiite en ina cikka wonde Faatima ko ɓiy Muhammadu gooto tan,[33] kono Fedele ina limta ngool miijo e Shiite en sappo e ɗiɗo.[4] Hyder hollitii wonde ngool miijo ina heewi e nder Shiite en to Asii fuɗnaange.[36] Faatima kadi ina joginoo miñiraaɓe tato, kamɓe fof ɓe maayi ko e cukaagu maɓɓe.[37][38][39]

Faatima mawni ko e nder Makka nde Muhammadu e almuɓɓe mum seeɗa ɓee ngoni e tampere e nder heeferɓe.[40][3] Waɗi sahaa gooto, o dogi o walli Muhammadu nde diƴƴe mberlaa e dow makko e dow yamiroore Abuu Jahl, gaño Muhammadu, mushrik.[40][6] Faatimata majjii yumma mum, Khadija, e cukaagu mum.[41][6] Nde Khadiija maayi, ina wiyee Jibriil jippii e dow Muhammadu e nulal ngam wallude Faatima.[3][6][42]

Winndannde mawnde: Nguurndam dewgal Faatima

Faatima resii ɓiy-yumma Muhammadu, hono Ali, to Madiina hedde hitaande 1 walla 2 hijriya (623-5 CE),[42][14] ina gasa tawa ko caggal wolde Badr.[43] Ina woodi seedeeji sunnit en e shiite en wonde won e sehilaaɓe ɓee, ina heen Abuu Bakr e Umar, ko adii ɗuum ina ɗaɓɓa junngo Faatima e dewgal kono Muhammadu salii ɗum en,[44][14][45] o wiyi omo ɗaminii sahaa oo fiɓnde ko daɗndo.[3] Ina wiyee kadi wonde Alia ina 6eydoo 6eydaade naamnaade Muhammadu yo res Faatimata sabu baasal mum.[14][31] Nde Muhammadu holliti eɓɓoore Ali e Faatima, o deƴƴi, ɗum faamni ko nanondiral tacit.[14][46] E dow ndee ɗoo ciimtol, jaɓde debbo e nder dewgal ina haani e nder sariya lislaam.[47] Muhammadu kadi hollitii wonde Alia ina yeeyda gartirgol mum ngam yoɓde dokkal jommbaajo (mahr).[48][14]

Muhammadu waɗi juulde dewgal,[3] ɓe mbaɗi juulde dewgal tiiɗngal e dokke juulɓe woɗɓe.[3][49][50] Shiite en mbinnditii wonde Faatima rokkii wutte dewgal mum e jamma dewgal mum.[51][52] Caggal mum, jom suudu oo naati e galle gooto sara hoɗorde Muhammadu to Madiina.[3][6] Dewgal maɓɓe waɗii fotde duuɓi sappo haa Faatima maayi.[53] Duuɓi Faatima e sahaa dewgal mum ina laaɓti, ina haalee hakkunde duuɓi jeenay e capanɗe jeegom e go’o.[43][54][3][55] Ina wiyee wonde Ali ina yahra e duuɓi capanɗe ɗiɗi e ɗiɗi.[55][56]

Dewgal Ali e Faatima. Golle naalankaagal peewnaaɗe to Iraan, c. Hitaande 1850

No ko ɓuri heewde e juulɓe nii, jom suudu oo ina wuuri e baasal mawngal e nder duuɓi gadani lislaam.[57][1] Haa teeŋti noon, kamɓe ɗiɗo fof ɓe poti ko waɗde golle tiiɗɗe ngam dañde ko nguurdata.[14][58] Fooyre Shiite'en ɗon holla dow Ali ɗon huuwa kuuɗe feere-feere nden Faatima ɗonno huuwa nder kuuɗe saare.[59] Ina wiyee kadi wonde Muhammadu jannginii jom suudu oo tasbih ngam wallude ɓe ustude baasal maɓɓe:[60] Tasbih Faatima ina waɗi konnguɗi Allah-hu Akbar (lit. ‘Alla ko mawɗo’), Al-hamdu -lillah (e ɗemngal ‘mantooje fof ko Alla’), e Subhan-Allah (e ɗemngal ‘Alla ina teddini’).[61] Ngonka maɓɓe kaalis caggal mum ɓeydii moƴƴude caggal nde leyɗeele keewɗe njippii e juuɗe juulɓe e wolde Khaybar.[14][1] Faatima wonno ko e sahaa gooto rokkaama golloowo debbo, ina wiyee Fidda.[14]

Caggal wolde Uhud, Faatima ina teskii gaañiiɓe e baaba mum[62], ina heewi njillu e yanaande ngam duwaade warɓe e wolde nde.[3] Caggal mum, Faatima salii ñaagunde Abuu Sufyaan ngam waɗde hakkunde mum e Muhammadu.[62][3] Faatima kadi ina yahdi e Muhammadu e nder njiimaandi Makka.[3]

Ina jeyaa e ko ɓuri heewde, Sunni al-Suyuti (maayɗo 1505) ina siftina Muhammadu wonde, “Alla yamiri mi yo mi res Faatimata e Aali” [14] [51] [56] E wiyde Veccia Vaglieri e Klemm, Muhammadu kadi wiyiino Faatima ɗuum o resiino mo e tergal ɓurngal moƴƴude e galle makko.[3][63] Won mbaydi ngoɗndi e ndee hadiis e nder deftere sunnit en Musnad Ahmad Ibn Hanbal, nde Muhammadu yetti Alia, ko kanko woni gadano e nder Lislaam, ɓurɗo anndude, ɓurɗo muñde e nder renndo juulɓe.[64] Nasr winndi wonde dental Faatima e Ali ina jogii nafoore teeŋtunde e nder ruuhu wonande juulɓe, nde tawnoo ina yi’ee no dewgal hakkunde "sehilaaɓe ɓurɓe mawnude" taariiɓe Muhammadu.[56]

Ali resndaani kadi nde Faatimata wuuri ndee.[65][45] Kono tan, al-Miswar ibn Makhrama, sehil mum jahroowo e duuɓi jeenay nde Muhammadu maayi ndee, ina wayi no ko kañum tan woni haaloowo ko wiyetee dewgal Ali e ɓiɗɗo debbo Abu Jahl e nder lowre sunnit en. So tawii dewgal ina jaɓee e nder lislaam, ina wiyee Muhammadu haɗii ndee dewgal e nder minbar, o wiyi wonde jokkondiral ɓiɗɗo debbo annabi e ɓiɗɗo gaño Alla (Abu Jahl) waawaa wonde. Ina wiyee kadi o yettii jom suudu makko goɗɗo oo, ina gasa tawa ko Usmaan walla Abuu al-As. Soufi teskiima wonde haala kaliifa tataɓo Usmaan ina waawi hollirde njuɓɓudi sunnit, ndi Usmaan ina hiisee ɓuri lomto mum Ali.[66]

Buehler hollitii wonde hono ɗeen aadaaji sunnit en, baɗɗe Ali e nder mbaydi bonndi, ina poti waɗeede e hakkille sabu ɗe njiylotoo ko ajendaaji politik e oon sahaa.[14] E nder defte Shiite en, e ko feewti heen, ina wiyee wonde Faatima ina joginoo nguurndam dewgal belɗam, ɗam jokki haa o maayi e hitaande 11 hijriya.[51] Haa teeŋti noon, Ali ina wiyee wonde "kala nde ƴeew-mi mo [Fatima], kulhuli am e sunaare am fof majjii".[51]

Sunnit en al-Hakim al-Nishapuri (maayɗo 1014) e al-khwarazmi (maayɗo 1173[67]), e shiite en al-kadi al-nu'man (maayi 974) e al-tabari al-shi'a ( teeminannde sappo e go’aɓere[68]), ɓe nanndini Faatima e lewru timmundu, naange cuuɗiiɗo e duule, walla naange yaltuɗo e duule. Haala gadana ka ko nate keewɗe ngam ŋarɗude e ɗemngal aarabeere e ɗemngal perse. Shia al-Majlesi (maayɗo 1699) hollitii wonde konngol ɗiɗaɓol ngol ko firo laaɓal Faatima, konngol tataɓol ngol ko firo annoore makko adannde.[69]

Soufi hollitii wonde jikkuuji Faatima ina nanndi no feewi e jikkuuji Muhammadu.[8] Yahdu makko kadi ina nanndi e yahdu annabi, e wiyde Veccia Vaglieri, o wiyi kadi wonde Faatima ina foti wonde cellal sabu jibinde ɓiɓɓe heewɓe, golle makko caɗtuɗe e nder galle, e yahdu makko to Makka.[3] Fuɗɗoode makko ina deƴƴi e feeñde Faatima, ɗum addani mo wiyde, "Faatima ko goonga wonaano debbo belɗo".[3] E ko feewti heen, Sunni al-Khwarazmi ina haala e annabi wonde, "So tawiino ŋarɗugol (husn) ko neɗɗo, ko Faatima; goonga ko kanko ɓuri mawnude", won winndooɓe shiite en nanndini mo e houri neɗɗo.[70] [10].

Abu Bakr timmini darnde laaɓal banndiraaɓe Muhammadu, o doggi ɓe ngam ɓe tuugna bee sadakaaji kuuɓtodinɗi ɗi annabi haɗi ɓe nder nguurndam maako.[77] E oon sahaa gooto, Abuu Bakri acci rewɓe annabi ɓee ndokka hoɗorde mum to Madiina. Haa teeŋti noon, o rokki ɓiyiiko debbo Aisha won e jeyiiji e nder feccere Aliya Madiina e nder Bahrein.[96][83] E jogaade darnde maɓɓe, Abu Bakr ina waawi hollirde renndo juulɓe wonde ɓiyiiko debbo biyeteeɗo Aisha e heddiiɓe e rewɓe Muhammadu ɓee ko ronooɓe Muhammadu goonga, e wiyde Aslan.[97] Madelung ina jogii miijo nanndungo e ngoo.

Madelung hollitii wonde kalifaandi Abu Bakr ina luurdi e jogaade darnde teddunde e nder banndiraaɓe Muhammadu e huutoraade kuule ndonu Qur’aana e maɓɓe.[77] No Mavani wiyri nii, so tawii Banu Hashim ina rokka jawdi Muhammadu, ndeen ina gasa tawa kadi ina ɗaminaa maa ɓe ndokku laamu ruuhu Muhammadu.[73] Ko nanndi e ɗuum, ko Jafri, Margoliouth, Ayyuub, e Lalani mbiyata, kono El-Hibri yiyataa sagata Fadak oo ko luural kaalis tan.

E wiyde Aslan, golle Abu Bakr ina keewi ƴeewteede no feewi e politik ngam ustude leñol Muhammadu e ittude banndiraaɓe makko e darnde maɓɓe ɓurnde teeŋtude.[97] Aslan ina wiya kadi wonde golle Abu Bakr ɗee ko ngam ustude ɗaɓɓaande Ali e kalifaandi. Ɗee golle, winndi Aslan, ina paamniree heen geɗel gootel e miijo Abu Bakr wonde kalifaandi ina foti hoɗde e yaasi leñol Muhammadu, geɗel heen fof ko gaño keeriiɗo hakkunde Abu Bakr e Ali.[97] Madelung, Abbas e Antoni teskiima ŋakkeende jokkondiral hakkunde worɓe ɗiɗo ɓee.[104][105][106]

Ñawannde galle makko

Winndannde mawnde: Njangu e galle Faatima

Nokku ɗo galle Faatima wonnoo to Juulirde Nelaaɗo to Madiina, leydi Arabi Sawdit hannde ndii

Caggal maayde Muhammadu e hitaande 11/632, Ansar en (yimɓe Madiina) kawritii e Saqifa (lit. ‘laabi’) leñol Sa’ida.[107] Hakkille kuuɓtodinɗo ko ɓe kawri ngam suɓaade hooreejo keso wonande renndo juulɓe hakkunde maɓɓe. Kono wonande Madelung, ŋakkeende Muhajirun en (eggooɓe ummoriiɓe Makka) e ndeeɗoo batu ina hollita wonde Ansar en kawritii ngam artirde njiimaandi Ansar en e dow wuro maɓɓe Madiina, e dow miijo wonde Muhajirun en ɓuri waawde hootde ko Makka caggal Muhammadu maayde.

Abu Bakr e Umar, kamɓe ɗiɗo fof ɓe ngoni ko e sehilaaɓe Muhammadu, ɓe njaawnii e mooɓondiral ngal nde ɓe nganndi ɗum.[109] Caggal jonnde mawnde, nde mawɗo Ansar gooto ina waawi fiyde ɗum ngam suɓaade Umar, mooɓiiɓe Saqifa ɓee nanondirii e Abuu Bakr wonde hooreejo renndo ngoo keso.[110] Kewu Saqifa nguu ina wiyee yaltinii galle Muhammadu, 6e 6e 6eydii wirneede, e ko vuri heewde e Muhajirun.[111][112][113]. Ngam salaade toɗɗagol Abuu Bakr, al-Baladhuri (maayɗo hitaande 892) hollitii wonde Banu Hashim (leñol Muhammadu) e yoga e sehilaaɓe mum kawritii e galle Faatima.[114][111] Ina jeyaa e ma66e kaaw Muhammadu Abbas e sehil mum Zubayr, e wiyde Madelung.[111] Seppooɓe ɓee, haa arti noon e Faatima, mbiyata ko kanko gorko Ali ko lomto Muhammadu fotnoo wonde,[14][115] ina gasa tawa ko e bayyinaango Muhammadu to Ghadir Khumm.[12] Ina sikkaa ko Ali holliti Abuu Bakri ndee darnde.[73][116]

Caggal haala Saqifa, Abu Bakr ina wiyee o halfini sehil makko Umar ngam heɓde fodoore Ali.[117][116] No al-Tabari (maayɗo e hitaande 923) holliri nii,[118], ɗiɗaɓo oo ardii ko yimɓe jom en kaɓirɗe haa to galle Ali, o hulɓinii ɓe mberla galle oo so tawii Ali e wondiiɓe mum ndartinaani Abu Bakr.[116][116][116][116] 14 [7] 119 Ɓooytaani, dingiral ngal ɓeydii tiiɗde, Zubayr ƴetti kaɓirɗe, nawtaa.[118][120] Mobbo oo noon, 6uuccii tawa Ali fodaani caggal nde Faatima ñaagii 6e,[116] hono no wiyraa e al-Imama wa al-siyasa.[121] Walla kadi, al-Baladhuri hollitii wonde Ali kapitaali, fodani Abu Bakr ɗoon e ɗoon caggal nde Umar hulɓini ɗum.[122] E ko feewti heen, Sahih al-Bukhari e Sahih Muslim ina kaala wonde Aali fodaniino Abuu Bakr caggal nde Faatima maayi.[123] Soufi hollitii wonde denndaangal aadaaji ɗi al-Tabari e al-Baladhuri ciftori ɗii, so wonaa gooto, ngalaa caɗeele gonɗe e jokkondire ɗe njottii haa e sahaa hare ndee.[124]

Madelung ina sikki wonde Abu Bakr caggal mum waɗii boykot e dow Ali, e ko ɓuri yaajde, e dow Banu Hashim ngam woppude ballal mum en e Ali.[125] Ndeen noon, worɓe mawɓe ngoppii haaldude e Ali, e wiyde hadiis sunnit en, jowitiiɗi e Aisha.[125] Hazleton kadi winndi wonde Ali ina juula tan hay e nder juulirde.[126] Jafri ɓeydi heen wonde ɓeen wonnooɓe e Alia e fuɗɗoode ɓee, seeɗa-seeɗa ɓe mbayliima, ɓe ndokki Abu Bakr.[127] Ina wayi no ko debbo makko Faatima tan e sukaaɓe maɓɓe tokosɓe nayo ɓee tan keddii e bannge makko, winndi Hazleton,[128] e fawaade e haala ka Alia sifotoo e nder Nahj al-balagha.[129]

Huutoraade fitina

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Umar ina teskaa e tiiɗnaare mum e majjere mum,[130][131][117] haa teeŋti noon e nder iwdiiji Shiite en.[132] "Tiɗnaare Umar" (shidda) ina siftina e nder aadaaji sunnit en ɗi Aisha holliti, ko ɗum addani Umar yaltineede e ko sikkanoo ko etaade moƴƴinde hakkunde Ali e Abu Bakr.[133] Kelen ina siftina huunde nde Umar waɗi e miñi mum debbo nde o jaɓi Lislaam (ko adii Umar).[134] Ko laaɓtaani ko rewi e luural dow ngal to galle Faatima.[118][127][117][14] Wonnde wiyɓe Shiite en ina mbiya wonde Faatima heɓiino ñawanɗe e ɓuuɓri e nder njillu nguu e nder galle mum e gardagol Umar.[135] Haa teeŋti noon, Shia ina tuuma wonde Faatima ina ruttini ɓiyum Muhsin,[135][14][115] mo innde mum Muhammadu suɓii ko adii maayde mum, e wiyde Abbas.[136] Ɗee ɗoo haalaaji ko sunnit en njaɓaani no feewi,[136] ɓe mbiyata ko Muhsin maayi ko e cukaagu makko sabu sabaabuuji tago.[137][32][14]

Tuumeeji fitinaaji e majjere ina peeña e won e golle Shiite en,[135] ina jeyaa heen Kitaab al-Kafi,[138] Kamil al-ziyarat,[139] Kitaab al-Irshad,[140] Tarikh al-Ya’qubi,[138] 141] e Dalaa’il.[142] E nder ɗeen, Tarikh al-Ya’qubi haalaani ko fayti e mboros,[141] kono Kitab al-irshad mo al-Mufid (maayi 1022) winndi ina deƴƴi e kala bonannde.[140] Wonande ɗiɗaɓo oo, so en teskiima wonde al-Mufid ina winnda ko fayti e bonanndeeji baɗeteeɗi e Faatima e nokkuuji goɗɗi, Khetia ina sikki o reentinii toɓɓe luulndiiɗe e nder Kitab al-Irshad makko ngam waɗde ɗum ko ɓuri heewde e Sappo e ɗiɗo tawa o ustaani tikkere Sunnit en.[140] E nder deftere makko al-Saqifa wa Fadak, al-Jawhari (maayɗo hitaande 935[143]) ina waɗi heen aada kollitoowol wonde Umar e yimɓe mum adii hulɓinde galle Faatima. Ndeen ɓe naatii galle, hay so o ñaagiima, ɓe ndokki Alia e wallidiiɓe mum ɓe njalti galle hee.[144] Heddii e daartol ngol e nder al-Imama wa al-siyasa ina siftina wonde Ali yaltinaama e galle mum e doole, o hulɓinaama warde, e wiyde Khetia.[145] Mu'awiya (r. 661–680) ina anndaa wonde o haali ko fayti e nanngugol Ali e nder ɓataake mo o winndi ko adii wolde Siffin.[146]

Madelung ina laaɓti e kuutoragol doole. Haa jooni omo teskaa wonde ina woodi hujjaaji (e nder binndanɗe sunna en) kollitooji wonde galle Faatimata ina ƴeewtee. E wiyde Madelung, Ali caggal mum wiyi laabi keewɗi wonde maa o haɓa (Abu Bakr) so tawiino capanɗe nay worɓe ina ngondi e makko.[118][147] Walla noon, Buehler ina hollita wonde tuumeede warngooji ɗii ina poti waɗeede e hakkille sabu ina hollita ajendaaji politik e oon sahaa.[14] E ko feewti heen, Veccia Vaglieri ina miijo wonde tuume ɗe Shiite en mbiyata ɗee tuugii ko e goonga, hay so tawii noon ɗe njuumtaama.[3] Abbas winndi wonde won e lowre sunnit en teskinnde ina ciftina njillu Umar e gaañanɗe Faatima.[136] Khetia ina sikki wonde ina woodi geɗe anndaaɗe ɗo humpitooji teskinɗi cenndiraa e winndooɓe sunnit en, ko wayi no juriyanke mawɗo biyeteeɗo Abu Ubayd al-Salam (maayɗo 837), mo ina gasa tawa ina jokkondiri e wakilaagu peewal Sehilaaɓe Muhammadu.[148] Ko nanndi e ɗuum, tuume peeñii e Al-Tabari e Al-Mas’udi (maayi 956).[149] E nder ɗeen ɗoon geɗe, Lucas e Soufi fof ina teskaa wonde sunnit en ina njiɗi ustude e ustude luural hakkunde sehilaaɓe caggal Muhammadu,[150][151] haa teeŋti noon e haala Saqifa,[148][152][153] tawa ɗeen luural ina mbaawi wonde ɓeydaama e nder binndanɗe Shiite.[152]

Al-Tabari e al-Mas’udi fof ina teskaa wonde Abuu Bakr ina mettini e ko waɗi caggal Saqifa e leeso maayde mum.[149] Haa teeŋti noon, al-Tabari hollitii wonde Abu Bakr ina yiɗi wonde « meeɗaa udditaade galle Faatima hay huunde, hay so tawii noon ɓe udditii ɗum ngam hollirde ƴaañgal ».[122] Ɗum wayi ko no jaɓgol teskinngol ngol senndiraa binndoowo sunnit biyeteeɗo Abuu Ubaydu salaam e nder deftere mum deftere.[148] Ko Abuu Bakri mettini koo kadi ina siftina ɗum e nder Sii’a Al-Yaqubi (maayɗo 897-8).[141] Fuɗɗoode sunnit en ina ɓadii nanondiral[154][15] wonde Ali fodaniino Abuu Bakr caggal maayde Faatima.[112][106] Nde laaɓi wonde juulɓe njaajaani e golle makko, ina wiyee wonde Ali woppii ɗaɓɓaande mum e kalifaandi ngam yiɗde ngootaagu lislaam jibinannde,[155][156][157], tawi ina jokkondiri e kulhuli nder e yaasi , e wiyde Mavani.[15] Haa teeŋti noon, Jafri ina teskaa wonde Ali saliima eɓɓooje ngam reende kalifaandi e doole,[156] ina heen eɓɓoore ummoraade e Abu Sufyan.[158] E nder tuugnaade e kalifaandi Abu Bakr, Madelung winndi wonde yimre nde caggal mum fuɗɗii cirƴaade e nder Banu Hashim en, nde joofniri ko “Sikke alaa, en njuurniima no feewi.”[159] Ali haɗi yimoowo oo janngude nde, o ɓeydi heen wellitaare lislaam ina 6uri mo yidde.[160]

E nder luural mawngal e nguurndam Muhammadu,[106][15] Ali ina sikkaa o woppii nguurndam renndo e nder kaliifaaji Abuu Bakr, Umar, e Usmaan.[56] Anthony siftinii ngool waylo-waylo e jikku Ali ko fenaande silsil e kaliifaaji tati gadani ɗii.[106] So tawii ina wiyee wonde o wasiyiima Abu Bakr e Umar ko fayti e laamu e geɗe diine,[56][161] ŋakkeende hoolaare e gaññeeje hakkunde Ali e Abu Bakr e Umar ina winndaa no feewi,[97][162][105] hay so tawii ko ɓuri heewde e mum ina famɗi walla yejjitaama e nder iwdi sunnit en.[163] Ceerndagol maɓɓe hollitaama e nder yeewtere diiso wooteeji e hitaande 644 nde Ali salii jogaade ardaade kaliifaaji ɗiɗi gadani ɗii.[15][106] Hujja sunnit en fof ko wonde Ali meeɗaa jokkude jokkondiral mum e Umar so tawiino Umar yuɓɓiniino njillu e nder galle Ali.[164] Jaabawol Shiite’en ngol ko wonde Alia woppii hakkeeji mum, o huutoriima reentaade ngam Lislaam jibinannde, e wiyde Abbas.[165]

Faatima maayi ko hitaande 11/632, e nder lebbi jeegom caggal maayde Muhammadu.[14][166] O yahrata ko e duuɓi 18 walla 27 e oon sahaa e wiyde lowre Shiite e Sunni.[33] Ñalngu maayde makko tigi-rigi anndaaka kono Shiite en ina keewi siftorde maayde makko ñalnde 13 Jumada II.[167] Sunni en ina ngoongɗini wonde Faatima maayi ko e mette caggal maayde Muhammadu.[3][4] Lislaam Shiite'en noon, ina jokki e wiyde wonde gaañiiɓe Faatima e nder njillu ngu Umar waɗi, ko ɗum addani mo ruttaade e maayde mum ko juuti.[14][4][136]

Al-Tabari siftinii caɗeele Faatima e balɗe mum cakkitiiɗe.[13] Aadaaji Shiite’en noon ina ciftora mette Faatima e nder balɗe mum cakkitiiɗe.[168] Haa teeŋti noon, fiqoowo Ismaa’iliyanke biyeteeɗo al-Nu’man ina hollita kadi hadiis ummoraade e Imaam joyaɓo oo, ina hollita wonde « ko yimɓe ɓee mbaɗnoo e makko koo fof » addani Faatima wontude leeso, tawi ɓanndu mum ina ɓuuɓtoo haa wonti no ko mbaydi.[169] Ndee hadiis ina wayi no ina waɗi ko haalaa e gaañanɗe Faatima e nder njillu nguu.[169] Ayoub siftinii Faatima ko maande torra deeƴnde e nder dewal lislaam.[170] Haa teeŋti noon, Shi’a en sappo e ɗiɗo ina ngoongɗini doole rimɗinde mette e martabaaji ɗi Ahl al-Bayt muñani, haa arti noon e Faatima, wonande yurmeende e caɗeele maɓɓe diine.[21][171][172]

Fuɗɗoodeeji keewɗi ina kollita wonde Faatima meeɗaa nanondirde e Abuu Bakr e Umar, heen feccere tuugii ko e aadaaji jowitiiɗi e ɗuum e nder deftere sunnit en Sahih al-Bukhari.[174][175] Won heen ciimtol Abu Bakr e Umar njilliima Faatima e leeso maayde mum ngam yaafnaade, ko ɗum Madelung miijii ko ina ƴattoo hoore mum.[133] No winndiraa e al-Imama wa al-siyasa,[176] Faatima siftinii hoɓɓe ɗiɗo ɓee konngol Muhammadu ngol, “Faatiima ina jeyaa e am, kala mo tikkani ɗum, tikkani mi.”[13][176] Faatima maayɗo oo, ndeen haalani ɗiɗo ɓee ko goonga ɓe tikkani mo, kadi ko ɓooyaani koo o nawtata wullitaango makko to Alla e annabi mum Muhammadu.[75][177] Won kadi ciimtol sunnit en wonde Faatima ina nanndi e Abu Bakr e Umar, hay so tawii noon Madelung ina hollita wonde ɓe cifaa ko ngam haɓaade batte bonɗe ɗe tikkere Faatima addani.[133]

Ƴeew kadi: Ubbirgol Faatima

Yanaande Al-Baqi' ko nokku ina waawi wonde yanaande Faatima, hollirnde ɗoo ko adii nde Wahabi en njippinta yanaande mum e hitaande 1927.

Caggal wasiya makko, Ali wirwi Faatima e nder sirlu jamma[17][115], o suuɗii nokku wirwirnde makko.[17] E wiyde Sunni al-Tabari, yiɗde makko maayde ko yo Abuu Bakr tawtore wirwirnde ndee,[16][13][15] e ndee ɗaɓɓaande ko Ali timmini ɗum.[97] Yiɗde Faatima ina sikkaa ina luurdi e ko juulɓe mbaɗata, ɓeen ina njiɗi tawtoreede wirwirnde.[178] E nder lowre Shiite, yiɗde makko wirneede e nder sirlu ina yiyee ko maande seertude e ɓiɗɗo debbo Muhammadu e renndo juulɓe ɓe ɓuri waawde wallitde mo e Abu Bakr.[179]

Al-Tusi (maayɗo 1067) ganndo aadaaji sappo e ɗiɗi (1067) hollitii daartol wirwirnde ngol ina hollita no feewi mette Alia caggal maayde debbo mum, ina sikkaa ko ɓiɗɗo maɓɓe Husayn.[179] Al-Mufid (maayi 1022), ganndo goɗɗo teskinɗo mo sappo e ɗiɗi, ina waɗi e nder Ikhtisas mum aada jokkondirɗo, mo Ja’far al-Sadiq, Imaam jeegoɓo. Ndeeɗoo aada ina siftina wonde subaka janngo mum Abuu Bakri e Umar ndartini Alia ngam wirnude Faatima e nder sirlu. Caggal nde o anndi ko ɗum woni yiɗde Faatimata, haala kaa ina jokki wonde Umar ina hulɓinii yiytude e ɓuuɓnude ɓanndu Faatimata, caggal ɗuum o wirna ɗum caggal juulde.[180] E wiyde ndeeɗoo tinndinoore, ko haɗi Umar huutoraade kulhuli mum ko jeertinaango Alia, "So Alla, so miɗo wuuri, [kaafaawi am] Zulfiqar ina woni e juuɗe am, a yettataa mo, kadi ko aan ɓuri anndude [alaa ngam waɗde ɗum]."[180] Wonande Khetia, firo ngoo ko wonde majjugol Faatima ina metti Ali no feewi haa o hulɓini Umar e fitinaaji ko adii fof, hay so tawii o wonnoo ko e reentaade.[181]

Nokku ɗo Faatima wirnaa tigi rigi to Madiina ina heddii ko laaɓtaani,[18][14][4][17] e ciimtol ngol ina heewi luurondirde.[10] Nokkuuji ɗiɗi ɓurɗi waawde wonde yanaande makko ko yanaande al-Baqi' e galle makko, mo caggal mum jokkondiri e juulirde Nelaaɗo.[166][1] Nokku gonɗo oo ina wiyee ina wallita e yiɗde ɓiyiiko biyeteeɗo Hasan ngam wirneede sara yumma mum.[182] To bannge goɗɗo oo, Sunni al-Samhoodi (maayɗo 1533) hollitii wonde Hasan ina wirnaa sara neene mum Faatima bint Asad, wonaa sara yumma mum Faatima.[183] Ndee ɗoo ŋakkeende hoolaare e nder iwdiiji Shiite en ina teeŋtina kadi mettere Faatima e renndo juulɓe.[184]

Ƴeew kadi: Alid

Faatima woppi ɓiɓɓe ɗiɗo worɓe, Hasan e Husayn, e ɓiɓɓe rewɓe ɗiɗo, Zaynab e Ummu Kulthum.[14][3] Luural ina taaroo ɓiyiiko tataɓo biyeteeɗo Muhsin. Won e iwdiiji Shiiteeji canonical ina kollita wonde Muhsin maayi ko e reedu, caggal nde Umar yani e galle Faatima.[135] Walla kadi, sunnit en ina cikka wonde Muhsin maayi ko e cukaagu mum sabu sabaabuuji tago.[14][4][136] Ko e Faatima iwdi Muhammadu yaaji e nder winndere juul6e ndee kala.[14] Iwdi Faatima ina hokka tiitooɗe tedduɗe sayyid (e ɗemngal ‘joom, walla joom’) walla sharif (e ɗemngal ‘tedduɗo’) e juulɓe ina teddini ɗum en.[185][4][186] Laamu Faatimid (r. 909–1171) to Afrik woylaare wi’i iwdi Faatima rewrude e imaam Isma’ili Muhammadu ibn Isma’il,[187] hay so tawii noon ngolɗoo haala ina luulndii.[188]

E nder binndanɗe Quraan e hadiis

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Ƴeew kadi: Ahlu Bayt

So tawii Faatima haalaaka e nder Quraan e innde mum, won aayeeji jokkondirɗi e makko e nder firooji ɓooyɗi.[189]

Aaye mubahala

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Yeru mum ko aaye 3:61 Alkuraan. Caggal jeewte ɗe ndartaaki ko fayti e Iisaa e delegaasiyoŋ Kerecee’en ummoriiɗo Najran e hitaande 10/631-2, ɓe pellitii waɗde mubuhala, ɗo lanndaaji ɗiɗi ɗii fof njuulata ngam noddude kuddi Alla e kala mo woni fenaande. Ko ndeen Muhammadu wiyetee he6ii aaye 3:61 e nder deftere Quraan, anndiraande kadi aaye mubahala,[190][191][192] ina winndaa heen

Kala mo luurdi e ma dow cfuum, caggal ganndal ngal njogicfaa [ko fayti e Iisaa], mbi’aa: "Ngaree, min nodda 6i66e amen e 6i66e mon, rew6e amen e rew6e mon, min e koye mon. Ndeen noon, min nodda." duwaawu no feewi, mbele aɗa waɗa kuddi Alla e dow fenaande."[193]

Madelung ina wiya wonde ‘ɓiɓɓe men’ e nder aaye mubahala ina foti firtude taaniraaɓe Muhammadu, Hasan e Husayn. E nder ɗuum, o jokki, ina moƴƴi kadi naatde e kewu nguu jibnaaɓe maɓɓe, hono Ali e Faatima.[194] Madelung winndi wonde naatgol maɓɓe e Muhammadu e nder ndee ɗoo hiirde maantinnde ina foti ɓeydude darnde diine e nder galle makko.[194] Ko nanndi e ɗuum, Lalani haali.[195]

E nder wonɓe e bannge Muhammadu, aadaaji Shiite en ina kawri wonde ‘rewɓe men’ ko Faatima, ‘koye men’ ko Ali.[196] Haa teeŋti noon, nde tawnoo aaye oo ina hollita wonde Ali ko hoore mum Muhammadu, Shi’a ina jokki e wiyde wonde gadano oo ina jogii mbaawka no ɗiɗaɓo oo nii.[197] E ko feewti heen, ko ɓuri heewde e nate sunnit en ɗe al-Tabari winndi ɗee, mbiyaani inɗe tawtoraaɓe hiirde ndee, won heen daartiyankooɓe sunnit en woɗɓe ina njaɓa miijo Shiite en.[194][198][192] Won e nate ko fayti e mubahala ina ɓeyda heen wonde Muhammadu, Alia, Faatima, Hasan, e Huseyn ina ndarii e les njiimaandi Muhammadu, kadi ɗiin joyi ina nganndiraa Ahl al-Kisa (lit. ‘yimɓe njiimaandi’).[199][200] E nder oon sahaa gooto, ina sikkaa kadi wonde Muhammadu ina noddira ɓe Ahl al-Bayt, e wiyde Shiite en e won e iwdiiji sunnit en,[201][200] ina jeyaa heen Sahih Muslim e Sunan Al-Tirmidhi.[202]

Aaye laaɓɗo

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Kaligrafi aarabeeɓe aaye laɓɓingol

Aaye 33:33, anndiraango kadi aaye laɓɓingol,[203] ina winndaa heen:

Alla yiɗi tan ko ittude softe e maa, aan Ahl al-Bayt, e laɓɓinde ma haa timma.[204]

Juulɓe ina luurdi e hol jeyaaɓe e Ahl al-Bayt (lit. ‘yimɓe galle’) e hol martabaaji walla golle politik ɗe ɓe njogii.[205] Lislaam Shi’a ina limta Ahlu Bayt e Ahlu Kisa, woni Muhammadu, Faatimata, Aali, Hasan e Husayn.[206][207] Won miijooji ceertuɗi e nder Lislaam Sunni, hay so tawii noon ko ɓuri heewde e nanondiral ko waɗde kadi rewɓe Muhammadu e nder Ahl al-Bayt.[208] Aaye laɓɓingol ina ƴeewee e nder Lislaam Shi’a ko seedantaagal majjere Ahl al-Bayt.[209]

Ko ɓuri heewde e aadaaji ɗi Al-Tabari (maayɗo 923) haali e nder firo mum ina kollita Ahl-Bayt e nder aaye laɓɓingol e Ahl-Kisa, woni Muhammadu, Alia, Faatimata, Hasan, e Husayn.[ 209 210 200 Ɗeeɗoo aadaaji ina cifaa kadi e won e laamuuji sunnit en adanɗi, ina jeyaa heen Ahmadu bun Hanbal (maayi 855), al-suyuti (maayi 1505), al-hafiis al-kabir,[211] e ibnu katir (maayi 1373). [212] Koolol Sunni’en ngol Sunnan al-Tirmidhi hollitii wonde Muhammadu limtii Ahl al-Bayt e Alia, Faatima, e 6i66e ma66e 6ee nde aaya la66inaare ndee feeñninaa e makko.[213] So tawii ko mubahala, ina sikkaa Muhammadu hawritii e Aali, Faatima, e 6i66e mum en les njiimaandi mum, o inniri 6e Ahl al-Bayt, e wiyde Shiite en e won e iwdi Sunnit en,[201][200] ina heen 6icfcfo canon Sahii juulɗo e sunan tirmisiyyu.[202] Veccia Vaglieri winndi wonde Muhammadu ina jannga subaka kala nde o rewi e galle Faatima ngam siftinde galle makko juulde fajr.[3] Ndee ɗoo mbaydi Ahl-Bayt ko Veccia Vaglieri e Jafri mbiyata ɗum, [3] [214] e dow nanondiral e nder lowre Shiite en.[208]

Ina gasa tawa ko sabu jamirooje gadane e nder aaye laɓɓingol ɗee kolliraama e rewɓe Muhammadu,[205] won e winndooɓe sunnit en hono Ibnu Kathir ina mbaɗa rewɓe Muhammadu e nder Ahl al-Bayt.[209] Hadiisuuji sunnit en keewɗi, ina heen yoga e ɗi Ibnu Abbaas e Ikrima kaali, ina mballita kadi e naatgol rewɓe Muhammadu e nder Ahl al-Bayt.[215] Ngolɗoo miijo ina renndini Goldziher e wondiiɓe mum.[209] Walla noon, Leaman ina wiya wonde ko rewɓe annabi’en tan njibinaa lomtiiɓe mum en, ko Qur’aana limtata e nder ahl al-bayt mum en.[207]

Aaye mawɗo

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Aaye 42:23 Alquraan, anndiraaɗo kadi aaye mawadda, ina waɗi tonngoode ndee

[Yaa Mohammadu!] Wi’u, “Mi ƴamataa ma njoɓdi ngam ɗum, so wonaa yiɗde hakkunde banndiraaɓe.”[216]

Konngol banndiraaɓe (al-qurba) e nder ndee ɗoo aaye, ko Shiite en firti ɗum ko Ahl-Bayt.[217] Ibnu Ishaq (maayi 767) hollitii wonde annabi hollitii al-qurba ko ɓiyum debbo Faatima, jom suudu mum Ali, e ɓiɓɓe mum ɗiɗo worɓe, Hasan e Husayn.[218] No Madelung wiyri nii, Hasan ibn Ali siftinii aaye mawadda e nder konngol mum gadanol wonde kaliifa caggal warngo baaba mum e hitaande 661, o wiyi wonde o jeyaa ko e Ahl al-Bayt « mo yiɗde mum O [Alla] farlini ». e nder deftere makko [Quraan]..."[219]

Aayeeji 76:5-22

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Aaye mawadda ina heewi limteede e Shiite en ko fayti e darnde toownde Ahl al-Bayt.[220] E nder Shi’a sappo e ɗiɗi, giɗli e nder ndee aaye ina ɗaɓɓi kadi ɗooftaade Ahl al-Bayt ko ɗum woni iwdi ardorde eksoterik e esoterik.[221][217] Ndee ɗoo ɗooftaare ina sikkaa ina nafta gooŋɗinɓe ko adii fof, e siftinde yeewtere ndee e nder aaye 34:47,[218] nde ina waɗi heen yeewtere ndee, “Wiy, mi naamnaaki on njoɓdi; ɗum wonata ko njoɓdi mon (fa-huwa). la-kum).'"[222] Won e firooji sunnit en ina njaɓi miijo shiite en, ina jeyaa heen Baydawi, Al-Razi,[223] e Ibnu Maghazili.[218] Ko ɓuri heewde e winndooɓe sunnit en ɓee noon, ina njaɓa miijo Shiite en, ina ndokka heen geɗe keewɗe.[216] Yiyngo ngo al-Tabari ɓuri yiɗde ko aaye mawadda ina yamira juulɓe yiɗde annabi sabu ƴiiƴam mum en e makko.[220][224] Walla kadi, Madelung ina hollita wonde aaye mawadda ina ɗaɓɓi yiɗde feewde e banndiraaɓe e kuuɓal.[220]

Aayeeji 76:5-22 ina njokkondiri e Faatima e nder ko ɓuri heewde e binndanɗe Shiite en e won e binndanɗe sunnit en, ina heen golle Shiite en Al-Tabarsi (maayɗo 1153), e Sunni en Al-Qurtubi (maayi 1273) e Al-Alusi (maayi). Hitaande 1854). E wiyde ɓeeɗoo firooɓe, aayeeji 76:5-22 peeñninaama e Muhammadu caggal nde Faatima, Alia, Hasan, Husayn, e golloowo maɓɓe Fidda ndokki ñaamde maɓɓe tan ñalnde heen, ñaawooɓe njilluɓe galle maɓɓe, balɗe tati jokkondirɗe.[226]. 197 Haa teeŋti noon, aayeeji 76:7-12 ina mbiya:

Ɓe timmina alkawal maɓɓe, ɓe kuli ñalawma mo bonannde mum yaaji, ɓe ndokka nguura, hay so ɓe njiɗii, e waasɓe, e yatimɓe, e nanngaaɓe. "Min nyaamnata on tan ngam Yeeso Allah. Min njicfaa hay njoɓdi walla yettoore e mon. Goonga min kulii e Joomiraacfo amen ñalawma mettucfo, musiiba." So Alla reenii 6e e bonannde oon nyalaande, rokki 6e lewlewndu e weltaare, o yo6i 6e muñal e Jardiin e silki.[227]

Jokkondiral e Mariyam

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Miniatur Perse mo Iisaa e Mariyam, mo Faatima heewi nanndireede, haa teeŋti noon e nder Lislaam Shiite

Yettoore Qur'aana ngam Mariyam nder aaye 3:42, ɗon limta Faatima dow hadiis annabi'en limtugo Faatima, Khadija, Mariyam, e Asiya bana rewɓe ɓurduɓe nder wakkatiiji fuu.[228][229][4]

Ndeen maleykaaji mbii, “Eeh Mariyam, goonga Alla su6ii ma, laɓɓinii ma, su6ii ma dow rew6e aduna.”[229]

Haa teeŋti noon e binndol Shiite en, ina woodi nanondiral tiiɗngal hakkunde Faatima e Mariyam,[229][136] haa arti noon e gooto e inɗe Shiite en wonande Faatima ko Maryam al-Kubra (lit. ‘Mariyam, ɓurɗo mawnude’).[229][136] 229 [230] [10] No Mariyam nii, won e binndanɗe aranndeeje ina kollita wonde maleykaaji ina kaalda e Faatima laabi keewɗi.[22][23] Kamɓe ɗiɗo fof ɓe njiytiraa ko yummiraaɓe ɓiɓɓe toowɓe: Mariyam jibini Iisaa, Faatima ko yumma Imaam en.[228] Faatima ɓuri Mariyam e laaɓal e moƴƴere Alla e nder binndi Shiite en[228][10] e nder won e iwdiiji Sunni en.[231] Yeru, e siftinde haala "Teddungal rewɓe ko e baabiraaɓe mum en", Shiite Ibn Shahr Ashub (maayɗo 1192) ina haɓa e ɓurondiral Faatima, ɓiɗɗo Muhammadu, e dow Mariyam, ɓiɗɗo Imran.[232] Ngam hawrude e ɓural Faatima e aaye 3:42 dow, "rewɓe aduna" e nder ndee aaye ina firtee ko rewɓe jamaanu Mariyam, ko ɓuri heewde e Shiite en e won e exegetes Sunni en.[231]

Aaye Annoore

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Aaye 24:35 e nder Qur’aana, anndiraango kadi aaye Annoore, ina heewi jokkondirde e Faatima e nder firooji Shi’a.[233][10] Aaye Annoore fuɗɗotoo ko no

Alla woni Annoore asamaan e leydi, tinndol Annoore makko ina wayi no ina woodi Niche e nder mum Lampa, Lampa ina 6oornii Gilaas, Gilaas ina wayi no hoodere jalboore.[233]

E wiyde Shi’a al-Kulayni (maayɗo 941), Faatima woni e nder ndeeɗoo aaye, nokku ɗo lampa (ɗum woni Imaam en) woni ɗoo, e gilaas ɓuuɓɗo ngam annoore Alla.[234]

Binndol Hadiis

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Koolol sunnit en ngol Sahih al-Bukhari ina siftina Muhammadu, "Fatima ko huunde e am, kala mo tikkani ɗum, ina tikkani mi."[13] Ko nanndi e ɗuum, hadiis oo ina feeñi e defte goɗɗe Shiite e Sunni.[3] [235] Sunni al-Suyuti ina haala e Muhammadu wonde "Mo yiɗi ɓiɓɓe (am), Alla ina yiɗi; mo tikkani [ɓe], Alla ina tikkani ɓe."[6] Shia Ibn Babawahy kadi ina haala e Muhammadu wonde, "Goonga Alla ina tikkana so Faatima tikkanii, ina weltoo so o weltiima."[236][13]

Hadiis annabaagal goɗɗo e nder Sahih al-Bukhari ina toowna Faatima haa wonta joom suudu rewɓe fof e dow leydi e nder aljanna.[16] Muhammadu ina anndaa kadi ina wiyee wonde o limtii Faatima, Khadija, Mariyam, e Asiya e nder rew6e nayo 6urcfe teegtude e yontaaji kala.[228] Kala nde Faatima ari, Muhammadu ina ummoo, ina salmina ɗum, ina wiya ɗum yo jooɗo sara mum.[6][136] Nde o ummi Madiina, Faatima woni neɗɗo gadano mo Muhammadu salmini, kadi ko kanko woni gadano mo o yilli nde o arti.[6] Jikkuuji makko ina cifaa ina nanndi e jikkuuji Muhammadu.[237] Annabi oo wiyi wonde Faatima ko neɗɗo gadano naatde aljanna, hono no Mariyam nii, o ñaagotoo ko teddinooɓe mo e iwdi makko.[1][7]

Ina sikkaa ko ɓiy Abuu Bakr debbo biyeteeɗo Aisha, Faatimata ɓuri yiɗeede e rewɓe e annabi, Aali kadi ɓuri yiɗeede e worɓe e makko, e wiyde sunnit en al-Hakim al-Nishapuri e al-Tirmidhi (maayi 892) . e Shiite’en Al-Qadi Nu’man, e woɗɓe.[8] Ko nanndi e ɗuum, ko Sunnit en al-Suyuti ciftorii ɗum.[6] Won kadi aadaaji luurondirɗi ko fayti e Abu Bakr-Aisha e nokku Ali-Fatima, hay so tawii noon Spellberg ina sikki ɗi cirƴaama caggal ɗuum ngam dalillaaji politik.[238]

Debbo Muhammadu, Ummu Salaama, ina haala e nder deftere Hadiis Al-Kisa nde ina waawi wonde ko adii[239] wonde Muhammadu hawritii Alia, Faatima, Hasan, e Husayn les 6oggi mum, o du’i, “Yaa Alla, 6ee ngoni ahl al-bayt am (lit. 'yimɓe galle am') e terɗe galle am ɓurɗe ɓadaade; [203] Nate Sunni Ibnu Kathir e Al-Suyuti e Tabatabay Shiite (maayi 1981) ina njokki e wonde Ummu Salaama naamndii Muhammadu, “Mbele miɗo wondi e maa, ya Nelaaɗo Alla?” kono heɓi jaabawol bonngol, "Aɗa heɓa moƴƴere. Aɗa heɓa moƴƴere."[204] Ina woodi kadi mbaydi hadiis e nder defte sunnit en ɗo Ummu Salaama naati e nder Ahl al-Bayt.[208] E nder mbaydi sunnit goɗɗo, maccuɗo Muhammadu biyeteeɗo Wathila bint al-Asqa’ ina limtee e nder Ahl-Bayt.[241]

==E nder pinal hannde

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Ƴeew kadi: Faatimiyya

So tawii Faatima ina teddiniree wonde arketiip timmuɗo wonande rewɓe juulɓe,[4] o dañii kadi nafoore hannde wonande maande debbo haɓantooɗo ndimaagu e daraniiɗo tooñanngeeji.[242] E nder deftere Fateme Is Fateme, filosof Iraan biyeteeɗo Shariati hollitii Faatima ko "maande debbo jom hakkille, haɓantooɗo so ina haɓa e sahaa mum e baasal renndo mum."[243] Faatima kadi ina teddiniree sabu yurmeende mum, yaafuya mum, e muñal mum e caɗeele mum juulɓe fof, haa teeŋti e Shiite en.[4][244][245] Filmu gadano juutɗo ko fayti e Faatima, mo o waɗi e nder nguurndam mum e caggal maayde Muhammadu, ina wiyee Laamɗo Asamaan, mo Laamu Annoore waɗi e hitaande 2020.[246] Filmu oo fuɗɗii ko to leyɗeele dentuɗe Amerik ñalnde 10 lewru Duujal hitaande 2021.[247]

icon portal lislaam shiite

  Portal lislaam

Deftere Faatima

Hamsa, ko sifaa amulet ina wiyee kadi "Juuɗe Faatima".

Laamɗo men Fátima, tiitoonde Mariyam debbo tuugiiɗo e peeñgol ciimtol to Fátima, Portigaal

Baytu-Ahzaan

Ciimtol

Kampaañ 2009a, p. 230.

2014, p. 183.

Ɓoornugol 2022a.

Fedele 2018, p. 56.

Ernst 2003, h. 171.

Buehler 2014, p. 185.

Kutbudiin 2006, p. 249.

Suufi hitaande 1997, p. 68.

Abbas 2021, p. 57.

Amir-Moezzi e Kalmaar 1999.

Rogerson 2006, p. 42.

Amir-Moezzi 2022.

Abbas 2021, p. 103.

Buehler 2014, p. 186.

Mavani hitaande 2013, p. 117.

Kassam e Blomfield 2015, p. 212.

Ketia 2013, p. 82.

Klemm 2005, hello 184-5.

Ruffle 2011, p. 16.

Suufi hitaande 1997, p. 160.

Kampaañ 2009a.

Aslan 2011, hello 185-6.

Ayyuuba 2011, p. 63, 72.

Piyeer 2016, h. 117.

Ayyuuba 2011, p. 72.

Ayyuuba 2011, p. 213.

Aljumaa 2008, p. 6.

Ayyuuba 2011, hello 212-3.

Ruffle 2011, p. 14.

Nashat hitaande 1983, p. 92.

Abbas 2021, p. 55.

Gilaas 2001a.

Abbas 2021, p. 33.

Ketia 2013, hello 5-6.

Abbas 2021, p. 27.

Akbar 2006, p. 75.

2000, p. 497.

Muir hitaande 1891, p. 5.

Gilaas 2001c, h. 321.

Abbas 2021, p. 40.

Bodley hitaande 1946, p. 81.

Kasam e Blomfield 2015.

Aljumaa 2008, p. 74.

Klemm e hitaande 2005, p. 186.

Kutbudiin 2006, p. 248.

Klemm 2005, hello 186-7.

Aljumaa 2008, p. 76.

Ruffle 2011, p. 19.

Ruffle 2011, hello 15-6.

Ruffle 2012, p. 389.

Abbas 2021, p. 56.

Kassam e Blomfield 2015, p. 214.

Kassam e Blomfield 2015, p. 211.

Abbas 2021, p. 33, 56.

Bodley hitaande 1946, p. 147.

Nasr & Afsaruddin 2021.

Kelen hitaande 1975, p. 103.

Klemm e hitaande 2005, p. 189.

Ruffle 2011, hello 23-4.

Ruffle 2011, hello 21, 24.

Rahim 2014, p. 476.

Klemm e hitaande 2005, p. 185.

Klemm e hitaande 2005, p. 187.

Suufi hitaande 1997, p. 59.

Abbas 2021, p. 153.

Soufi 1997, hello 51-4.

Suufi hitaande 1997, p. 215.

Suufi hitaande 1997, p. 221.

Suufi hitaande 1997, p. 162.

Suufi hitaande 1997, p. 165.

Ketia 2013, p. 79.

Kuttubudin 2006, hello 248-9.

Mavani hitaande 2013, p. 116.

Sajjaadi 2021.

Abbas 2021, p. 102.

Ruffle 2011, p. 26.

Madelung 1997, p. 50.

2013, hello 18-9.

Ketia 2013, p. 27.

Ketia 2013, p. 26.

Soufi 1997, hello 102-3.

Suufi hitaande 1997, p. 101.

Aslan 2011, p. 121.

2013, hello 19, 20.

Ketia 2013, p. 21.

Suufi 1997, hello 99 e 100.

Ketia 2013, p. 20.

Suufi hitaande 1997, p. 100.

Ruffle 2011, p. 25.

Ketia 2013, p. 47-9.

Suufi hitaande 1997, p. 107.

Ketia 2013, p. 53.

Ketia 2013, p. 52.

2013, hello 52-3.

Ruffle 2011, hello 15, 26.

Madelung 1997, p. 51.

Aslan 2011, p. 122.

1997, hello 50-1.

Jafri hitaande 1979, p. 47.

Soufi 1997, hello 104-5.

Ayyuuba 2014, hello 21-2.

Lalani hitaande 2000, p. 23.

El-Hibri 2010, p. 9.

Madelung 1997, hello 42, 52, 213, 214.

Abbas 2021, p. 94.

Antoni 2013.

Walker 2014, p. 3.

Madelung 1997, p. 31.

Abbas 2021, p. 92.

1997, hello 31-2.

Madelung 1997, p. 32.

Walker 2014, kelle 3-4.

Momen 1985, h. 18.

Ketia 2013, hello 31-2.

Fedde 2018.

Jafri hitaande 1979, p. 40.

Abbas 2021, p. 97.

Madelung 1997, p. 43.

Kortees e Kalderini 2006, p. 8.

Jafri hitaande 1979, p. 41.

Ketia 2013, p. 34.

Suufi hitaande 1997, p. 84.

Suufi hitaande 1997, p. 86.

Suufi hitaande 1997, p. 85.

1997, hello 43-4.

Hazleton 2009, p. 73.

Jafri 1979, hello 40-1.

Hazleton 2009, p. 71.

Mavani hitaande 2013, p. 115.

Aslan 2011, p. 124.

Hazleton hitaande 2009, hello 71, 124.

Ketia 2013, p. 67.

Madelung 1997, p. 52.

Kelen hitaande 1975, h. 75.

Ketia 2013, p. 78.

Abbas 2021, p. 98.

Ketia 2013, p. 73.

Ketia 2013, p. 70.

Ketia 2013, p. 72.

Ketia 2013, hello 75-6.

Suufi hitaande 1997, p. 88.

Ketia 2013, p. 77.

Suufi hitaande 1997, p. 214.

Soufi 1997, hello 84-5.

Ketia 2013, p. 35.

Hazleton 2009, p. 217.

Abbas 2021, p. 100.

Ketia 2013, p. 39.

Ketiyaa 2013, p. 38.

Lukas 2004, p. 255-84.

Suufi hitaande 1997, p. 120.

Jafri hitaande 1979, p. 43.

Suufi hitaande 1997, p. 83.

Lalani hitaande 2000, p. 22.

Madelung 1997, p. 141.

Jafri hitaande 1979, p. 44.

Momen 1985, hello 19, 20.

Ɓoornugol 2022b.

Madelung 1997, hello 37, 38.

1997, hello 37-8.

Pulaar 2011.

Madelung 1997, hello 42, 52-54, 213-4.

Jafri hitaande 1979, p. 45.

Abbas 2021, p. 99.