Väljasuremine

Proosa

See lastetubade nuhtlus. Nad ei teinud vahet musträstal ja kuldnokal, küll aga teadsid peast väljasurnud suurreptiilide süstemaatikat. Nad võisid mälu järgi joonistada brahhiosauruse. Varane surmavaimustus. Varsti mängivad nad enesetapumõtetega ja kummitavad öösiti surnuaedadel. Flirt teispoolsusega. See oli pigem surmatrend kui surmaihalus. (lk 19)
"Ja milliseid liike ohustab väljasuremine?"

Tõusis viis kätt.

"Unustage panda, koaala või vaal."

Taas vajus üks käsi teise järel alla. Kaisuloomakaitse. Bambi efekt. Maskotikesed pehmete loomade tööstusele.

"Mõni kodumaine liik näiteks?"

Täielik ebakindlus. (lk 22)

Üle üheksakümne üheksa protsendi kõigist liikidest, kes kunagi olid Maal elanud, olid välja surnud. Aga kõik mõtlesid ainult neile naeruväärsetele tennisepalli mõõtu ajuga neljakümnetonnistele loomadele, kes polnud võimelised isegi oma kehatemperatuuri reguleerima. (lk 145)
- Judith Schalansky, "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, 2012

Aga too diplomitöö oli häälikulugu ja ma kirjutasin seda väga kohusetundlikult, kuid ma ei saanud aru, mis mõte sel kirjeldusel on, sellel keelel polnud ju mingit eluperspektiivi, mitte mingit peale paratamatu pikaldase lämbumise. Olen sellest kirjutanud ühe luuletuse minu ainsas luulekogus, "Deskriptiivne", nii see oligi. (lk 194)
- Tiiu Kokla, intervjuu: Lauri Eesmaa, "Sõnu tunda", rmt: "Tõlkija Hääl" VIII, lk 191-206