Mine sisu juurde

Rahu

Allikas: Vikitsitaadid
Evelyn de Morgan, "Our Lady of Peace" (1907)
Adrienne von Pötting, "Daam sõudepaadis Wörtheri järvel"

Rahu on faktilise sõjategevuse puudumine riikide vahel, tüli puudumine inimeste vahel ja tüüne psüühiline seisund ehk hingerahu.

Proosa

[muuda]
  • XVII. Õiglane on kõige rahulikum, ent ebaõiglane on kõige enam täis rahutust.
    • Epikuros, "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)


  • Kuna rahu sõlmimisel "Te Deum laudamus" lauldakse, siis oleks kõigiti loomulik, et sõja puhkedes "Te Diabolum (damnamus)" lauldaks. Eks ole väärikas ülesanne luuletajale niisugune "Te Diabolum" kirjutada, ja heliloojale —- see helidesse seada? (lk 31)
  • Kui hästi käiks maailma käsi, kui suured isandad armastaksid rahu nagu metressi; neile isiklikult on sõda liiga vähe ohtlik. (lk 32)
  • Georg Lichtenberg, "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, LR 28/1972


  • Kui palju sebimist toob endaga kaasa püüe rahu saada! (lk 22)
  • Rahu võid saada vaid siis, kui ise seda annad. (lk 34)
  • Kui igatsetud rahu on meil lõpuks käes, ei ole meil sellest enam sooja ega külma. (lk 47)


  • Valamosse asumine oli tema Heinävesile tulekuga iseenesestmõistetavalt seotud. Kui ta oli kogenud kloostri rahu, kus keegi teda kellegagi suhtlema ei sundinud, aga kus ta soovi korral intelligentse vestluskaaslase leidis, hakkas talle seal meeldima. Jumalateenistusele võis tahtmise korral minna, aga keegi ei palunud neist osa võtta. Jumalateenistuse "kõikide meelte esteetika" võlus muidugi ka teda, nagu kogu see ilu, mille keskel ta hetke elada võis.
Päevad kloostris olid täielik puhkus Pentti Saarikoskiks olemisest. Usun, et ta tundis end kloostris vabamalt, kui oli aastakümneid mujal tundnud.


  • Ole kriisi ajal rahulik. Mida kriitilisem olukord on, seda rahulikum peaksid olema. (lk 2204)
    • Ron Padgett, "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206


  • Olgu see omamoodi viis end otsida, maailmaserval kõõluda või hulluse eest peitu pugeda - igal juhul on vaja rännata iseendasse.
Varem usuti, et palverännaku läbinu pääseb pärast surma taevasse. Ma pole üldse kindel, kas ma sinna tahan. Aga hingerahu loodan sellelt rännakult küll leida. Tahan raskusi kogeda ja õndsust tabada, võib-olla enesearmastust õppida ning leina vähendada. (lk 11)
  • [Maakonnapiiride sulgemisest Hispaanias Santiago palverännuteel:] Metsateel on lisaks meile pidevalt patrull ees. Uskumatu, et nad on siia välja sõitnud. Paar mundrikandjat kõnetavad meid, aga õnneks mõistavad kohe, et hispaania keelt me ei räägi ja pääseme nii pikematest jutuajamistest. Mina kinnitan iga kord pühalikult, et Santiagosse meie küll ei lähe. Inimese hingerahu ei tohi asjata röövida. (lk 215-216)



Luule

[muuda]

Lööb vaikselt vana kell, kui kutsuks vend.
Soe, helde rahu. Ootab oma säng.
Ei ole hirmu enam. Tunnen end
kui lapse, keda väsitanud mäng.


Kaugemale, kaugemale müriseb kohutav hord.
Maa oigab teises kandis.
Rahu ja kord
jälle valitseb Samarkandis.
     Elava kuninga haud
     kõrgub endiselt seal, kus algab Afrasiob.
     Neid kupleid austab ka saablite raud.
     Ümberringi Timur uut maailma pealinna loob.

  • Ain Kaalep, "Elav kuningas", kogus "Samarkandi vihik" (1962)


Orus külvati ja künti, ehitaja palke tahus,
roosid õitsesid ja Terek paiskus kaljult valges vahus;
seitse munka kõigest sellest, kõigest sellest olid lahus —
kõrgel oli nende klooster lumise Kazbeki rahus.
    Kes neist oli olnud põldur, kes neist kandnud pikka
    piiki — nüüd nad teadsid, kuivõrd tühjad on kõik elu tuhat liiki,
    nüüd nad teadsid, et on vaja otsida vaid taevariiki,
    Jumalast ja tema sõnast nende hinged olid triiki.
...
Nõnda lahkus noormees kloostrist, tema järel, juuksed kahus,
kuus ta kaaslast: nad ei saanud sealgi olla kõigest lahus.
Orus külvati ja künti, ehitaja palke tahus,
klooster kuid jäi lagunema lumise Kazbeki rahus.

  • Ain Kaalep, "Mungasuudlus", kogus "Aomaastikud" (1962)


Kui kuningas suri, siis tekkis see tusk,
ja kasvas, sest järglasse puudus usk.
    Miks halada? Pärijaks jäeti ju laps!
    Jah, jäeti, kuid oli nii väeti ju laps.
Mis kaitsjat või käskijat sellest sa saad,
kui kaitsta või käskida tarvis on maad!
    Et rahuneks rahvas ja rahva hing,
    siis kokku tuli suur tarkade ring.

  • Ain Kaalep, "Kuningakatse", kogus "Järvemaastikud" (1968)


Sõnn aga sööb rahumeeli foorumil rohtu,
naeratab omaette, arvab ehk, et on Euroopa,
et usk teeb õndsaks,
et Saaremaa paganatele ei saa armu anda.


Saalomonil, Saalomonil
sadatuhat naist.
Ise põlgas, ise põlgas
ilmaelu maist.
    Seeba kuninganna
    rinna rahuranna
    leidis üles, leidis üles.
    Mures sada naist.

  • Arvo Mägi, "Vana Aadam", kogus "Regivärsid", 1963


Sai tilgatuks ometi Pireti kaev,
ta sirutas seljasooni
Nii piskuks kahanes teistegi vaev,
et seda võis kanda kui krooni.
Nüüd rind on rahul ja valu on tumm
ja lukud lõksasid keelde.


Sa olid vist teisiti mõeldud.
Kus su mõtted on? Hammaste taga.
Või jumala taskus.

...
Jumal vaatab leige rahuga alla:
"Jah kukkus vähe teisiti välja."

Kui ta teaks mis tal taskus on ta
ehk ehmataks

  • Ilona Laaman, "Mu väike sõbranna", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 5

Vanasõnad

[muuda]
  • Kui kõik otsas, siis suul (südamel) rahu.
  • Parem lahja rahu kui rasvane riid.
  • Parem lammas rahuga kui nuumhärg tüliga.
  • Parem pingi all rahuga kui pingi peal rahuta.
  • Rahu kasvatab (kosutab), tüli (vaen) kaotab.
  • Rahu teeb rasvaseks, lahkumine lahjaks.
  • Rahu võidab raha.
  • Seitse venda elavad üheskoos rahus, aga kahe vennanaise vahel kasvab sõda.
  • Sõimajale jäävad sõnad, rahurikkujale rahutu süda.
  • Õnnelik (õnnis), kes rahul (aus) võib surra.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel