Ostmine: erinevus redaktsioonide vahel
Ilme
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
6. rida: | 6. rida: | ||
==Proosa== |
==Proosa== |
||
* Prantsuse psühhoanalüütik ja turundaja Clotaire Rapaille on võrrelnud ostmise ja ostlemise erinevust. Ostmist võiks mõista kui praktilist vajadust lahendada praktiline probleem (mu viimane T-särk kadus ära, ma pean uue särgi ostma), ostlemisel tegeleb inimene aga alateadlikult eneseväljenduse ja minapildi kujundamisega. |
* Prantsuse psühhoanalüütik ja turundaja Clotaire Rapaille on võrrelnud ostmise ja ostlemise erinevust. Ostmist võiks mõista kui praktilist vajadust lahendada praktiline probleem (mu viimane T-särk kadus ära, ma pean uue särgi ostma), ostlemisel tegeleb inimene aga alateadlikult eneseväljenduse ja minapildi kujundamisega.* Ostlemine sarnaneb avastamise, uute kohtumiste ja üllatumisega, kuid needsamad tunded saatsid ka Euroopa koloniaalretki Aafrikasse 15.–19. sajandil, mil pandi paika see, mis riigid dikteerivad maailma kultuuri- ja geopoliitikat. |
||
** Sten Ojavee, [https://www.muurileht.ee/t-sargi-lihtsus-ja-raskus/ "T-särgi lihtsus ja raskus"] Müürileht, 16. november 2020 ( |
** Sten Ojavee, [https://www.muurileht.ee/t-sargi-lihtsus-ja-raskus/ "T-särgi lihtsus ja raskus"], Müürileht, 16. november 2020 (*Rapaille, C. 2007. "The Culture code: An Ingenious Way To Understand Why People Around the World Live and Buy As They Do", lk 156–158) |
||
30. rida: | 30. rida: | ||
:"Ärgu teinekord tuldagu siia meid narrima." (lk 47-48) |
:"Ärgu teinekord tuldagu siia meid narrima." (lk 47-48) |
||
* [[Ole Lund Kirkegaard]], "On üks ninasarvik Otto", tlk [[Arvo Alas]], 1982 |
* [[Ole Lund Kirkegaard]], "On üks ninasarvik Otto", tlk [[Arvo Alas]], 1982 |
||
* [[Lastekirjandus]]e ja [[Lugemine|lugemise]] propageerimisel on Eestis aastaid head tööd tehtud, aga [[laps]] ise ei ole [[raamat]]u [[ostja]]. Talle tulevad raamatud [[sünnipäev]]aks, [[jõul]]uks ja muudel pidulikel puhkudel kingiks koju kätte. Veedan igal nädalal tunnikese mõnes [[Raamatukauplus|raamatupoes]], et olla kursis uudiskirjanduse ja ostueelistuste [[edetabel]]iga (viimane teeb tihtipeale kurvaks), aga harivaim on istuda lastekirjanduse osakonnas riiulite vahel ja kuulata, mida raamatuid valivad inimesed omavahel räägivad. Õige oleks öelda, kuidas nad piinlevad – ja eriti [[vanavanemad]], kes küll teavad, et raamatu peab ostma, kuid kelle teadmised on värskema lastekirjanduse osas arusaadavalt väga napid. Selle osalusvaatluse alusel väidan, et lastekirjanduse müügitulemust hoiabki üleval vanavanemate [[põlvkond]]. Mis saab siis, kui praegused vanaemad ja -isad on ostusaalist igavikku lahkunud ja nende asemel peaksid [[raamatukaubandus]]t toitma uued põlvkonnad? Neil võib küll olla lapsena kujunenud täiesti korralik lugemis[[harjumus]], aga puudub ostuharjumus, nagu järeldub juba [[täiskasvanu]]tele mõeldud raamatute [[trükiarv]]u kokkukuivamisest. |
|||
** [[Kaarel Tarand]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/halvim-kink-on-raamat/ "Halvim kink on raamat"], Sirp, 08.12.2023 |
|||
==Luule== |
==Luule== |
Viimane redaktsioon: 10. detsember 2023, kell 16:16
Piibel
[muuda]- Või kas te ei tea, et teie ihu on teis oleva Püha Vaimu tempel, kelle te olete saanud Jumalalt, ning et teie ei ole iseenese päralt?
- 20 Sest te olete kallilt ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus!
- Pauluse esimene kiri korintlastele, 6:19-20
Proosa
[muuda]- Prantsuse psühhoanalüütik ja turundaja Clotaire Rapaille on võrrelnud ostmise ja ostlemise erinevust. Ostmist võiks mõista kui praktilist vajadust lahendada praktiline probleem (mu viimane T-särk kadus ära, ma pean uue särgi ostma), ostlemisel tegeleb inimene aga alateadlikult eneseväljenduse ja minapildi kujundamisega.* Ostlemine sarnaneb avastamise, uute kohtumiste ja üllatumisega, kuid needsamad tunded saatsid ka Euroopa koloniaalretki Aafrikasse 15.–19. sajandil, mil pandi paika see, mis riigid dikteerivad maailma kultuuri- ja geopoliitikat.
- Sten Ojavee, "T-särgi lihtsus ja raskus", Müürileht, 16. november 2020 (*Rapaille, C. 2007. "The Culture code: An Ingenious Way To Understand Why People Around the World Live and Buy As They Do", lk 156–158)
- Kui nad pagaripoe juurde jõudsid, kus seisis pahur pagarinaine, ütles Topper:
- "Siit ostamegi kümme leiba, Viggo."
- "Oh ei!" ütles Viggo. "Meid kihutatakse ukse taha. Nad ei taha üldse väikestele poistele leiba müüa."
- "Ei taha leiba müüa?" ütles Topper. "On ikka imelik pood küll."
- Ta seisis natuke aega ja pidas aru.
- "Mul on idee!" ütles ta. "Nad on seal poes kindlasti samasugused kui sead. Sead teevad alati kõik vastupidi kui neile öeldakse."
- Topper avas poeukse, Viggo aga peitis end Lössu taha ära.
- "Tere," ütles pagariemand. "Mida sa soovid?"
- "Mitte midagi!" ütles Topper.
- "Kuidas?" ütles pagariemand. "Tahad mind narrida või?"
- "Ei," ütles Topper ja hakkas naerma. "Ma tulin siia, et mitte midagi osta."
- "Võeh!" kisendas pagariemand. "Lausa uskumatu, kui häbematuks lapsed nüüdsel ajal mõnikord lähevad! Folmer, FOLMEEER! Tule ruttu!"
- Väike pagar astus poodi.
- "Vaata," ütles pagariemand. "See poiss ei taha üldse midagi osta. Kas asi tõesti niiviisi jääbki?"
- "Küll ta meil ostma hakkab," ütles pagar. "Kõik, kes meie poodi tulevad, peavad midagi ostma. Mine ukse juurde, Almanda! Enne ta välja ei saa, kui on vähem alt kümme leiba ostnud." pagariemand jäi ukse ette seisma.
- "Noh, mis sa nüüd kostad, poisu?" küsis ta.
- "Andke mulle siis kümme rukkileiba," ütles Topper. "Mul pole tahtmist siia päevaks otsaks seisma jääda."
- "Voh, hoopis teine jutt!" ütles pagariemand.
- "Ärgu teinekord tuldagu siia meid narrima." (lk 47-48)
- Ole Lund Kirkegaard, "On üks ninasarvik Otto", tlk Arvo Alas, 1982
- Lastekirjanduse ja lugemise propageerimisel on Eestis aastaid head tööd tehtud, aga laps ise ei ole raamatu ostja. Talle tulevad raamatud sünnipäevaks, jõuluks ja muudel pidulikel puhkudel kingiks koju kätte. Veedan igal nädalal tunnikese mõnes raamatupoes, et olla kursis uudiskirjanduse ja ostueelistuste edetabeliga (viimane teeb tihtipeale kurvaks), aga harivaim on istuda lastekirjanduse osakonnas riiulite vahel ja kuulata, mida raamatuid valivad inimesed omavahel räägivad. Õige oleks öelda, kuidas nad piinlevad – ja eriti vanavanemad, kes küll teavad, et raamatu peab ostma, kuid kelle teadmised on värskema lastekirjanduse osas arusaadavalt väga napid. Selle osalusvaatluse alusel väidan, et lastekirjanduse müügitulemust hoiabki üleval vanavanemate põlvkond. Mis saab siis, kui praegused vanaemad ja -isad on ostusaalist igavikku lahkunud ja nende asemel peaksid raamatukaubandust toitma uued põlvkonnad? Neil võib küll olla lapsena kujunenud täiesti korralik lugemisharjumus, aga puudub ostuharjumus, nagu järeldub juba täiskasvanutele mõeldud raamatute trükiarvu kokkukuivamisest.
- Kaarel Tarand, "Halvim kink on raamat", Sirp, 08.12.2023
Luule
[muuda]Kurbus lendab linnataewas
nagu särawwalge lind
Rahwas osta unistusi
kuni neil on odaw hind
Rahwas osta unustust kui
unelmad on yle jõu
- Liisi Ojamaa, "WALG£ LIND", rmt: "Kahel lahtisel käel", 2020, lk 45