Mine sisu juurde

Vilpulka vald

Allikas: Vikipeedia
Vilpulka vald

läti Vilpulkas pagasts

Pindala: 88,47 km²
Elanikke: 396 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,5 in/km²
Keskus: Vilpulka
Virķēni mõisa peahoone

Vilpulka vald (läti keeles Vilpulkas pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ipiku, Loodi, Jeri, Ramata, Sēļi ja Ķoņi vallaga ning Viljandimaa Mulgi vallaga (varasema Abja vallaga).

Valla pindala on 88 km². 2010. aasta seisuga elas seal 670 inimest.[2] Valla keskus on Vilpulka küla, vallavanem on Dagnija Pozņaka.[3]

Vallas asub Vilpulka algkool. Rūja rabas toodetakse turvast, samuti on seal puidutööstusettevõtteid ja mööblitootjaid.

Vallas voolavad Ruhja jõgi, Sapraša jõgi ja Palmute. Vald jääb Tālava madalikule. Maastik on lainjas, kõrgeim koht ulatub 72 meetrit üle merepinna. Madalaim koht asub Ruhja jõe ääres (42 m). Maavaradest leidub lisaks turbale veel liiva ja kruusa.[4]

Vald asub kolme endise mõisa – Terneja, Jurata ja Eriņi – maadel.1945. aastal muudeti endine Terneja vald Vilpulka külanõukoguks.[5] Aastal 1954 liideti sellega endine Virķēni külanõukogu.[6] 1990. aastal moodustati külanõukogust Vilpulka vald. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Ruhja piirkonda.

Kaitstavad objektid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kohalike vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Vilpulka mägi, kus asub vabaõhulava, ja Šīvari rahn (pikkus 5,30 m, laius 2 m ja kõrgus 2 m).[7] Looduskaitse all on Pīkoli tamm, Maziņķi tee männid, Iņķi paju, Vilpulka mäe kask, Leski tamm, Cieši haab, Virķēni vana kõrtsi tamm, Virķēni mõisa tamm, samuti ka üks Eesti piiri lähistel kasvav nimetu paju. Valla lõunaosa jääb Ruhja luha hoiualale.[8] Regionaalse kaitse all olevad muinsusmälestised on Bērziņi keskeagne kalmistu ja Lejaszasase keskaegne kalmistu.[9]

Aastal 2011 elas vallas 460 lätlast, 27 venelast, 12 valgevenelast, 7 ukrainlast, 2 poolakat ja 3 leedulast.[10]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[11]
Jaunāmuiža skrajciems
Vilpulka vidējciems 171 (2022)
Virķēni vidējciems 73 (2022)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. "Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 3.10.2011. Vaadatud 3.10.2011.
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2016. Vaadatud 16. septembril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2002. ISBN 9984-00-412-0. 624 lk.
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2016. Vaadatud 16. septembril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 19.01 2024]
  10. Ethnic composition of Latvia 2011
  11. 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]