Vanuatu

Vanuatu Vabariik bislama Ripablik blong Vanuatu inglise Republic of Vanuatu prantsuse République de Vanuatu
Vanuatu lipp Vanuatu vapp
Juhtlause	Long God yumi stanap
Riigihümn	Yumi, Yumi, Yumi
Pealinn	Port Vila
Pindala	12 190 km²
Riigikeel	bislama, inglise ja prantsuse
Rahvaarv	300 019 (2020)
Rahvastikutihedus	24,6 in/km²
Riigikord	parlamentaarne vabariik
President	Nikenike Vurobaravu
Peaminister	Charlot Salwai
Iseseisvus	30. juuli 1980
SKT	507 mln dollarit (2007)
SKT elaniku kohta	2218 dollarit (2007)
Valuuta	vatu (VUV)
Usund	kristlased (80%)
Ajavöönd	maailmaaeg +11
Tippdomeen	.vu
ROK-i kood	VAN
Telefonikood	678

Vanuatu on saareriik Vaikses ookeanis Melaneesias.

Vanuatule Vaiksest ookeanist eraldatud piirkond piirneb põhjas Saalomoni Saarte, idas Fidži, lõunas Uus-Kaledoonia, edelas Austraalia ja läänes Paapua Uus-Guinea merealaga.

Kuni iseseisvumiseni 1980. aastal oli saarestik Suurbritannia ja Prantsusmaa ühine kondomiinium.

Asend ja suurus

Vanuatu saarestik on põhja–lõunasuunaline ja umbes 1300 km pikk.

Riik koosneb 82 saarest, millest 65 on asustatud. 14 saare pindala on üle 100 km². Need on suurimast väikseima poole Espiritu Santo, Malakula, Efate, Erromango, Ambrym, Tanna, Pentecost, Epi, Aoba, Vanua Lava, Gaua, Maewo, Malo ja Aneityum.

Kõige suuremad linnad on Efafel asuv pealinn Port Vila ja Espiritu Santol asuv Luganville.

Riik

Eestil on Vanuatuga diplomaatilised suhted alates septembrist 2013.

Haldusjaotus

Vanuatu provintsid

Vanuatu on alates 1994. aastast jaotatud kuueks provintsiks. Iga provintsi nimi tuleb tema koosseisu kuuluvate saarte esimestest tähtedest:

• Malampa provints (Malakula, Ambrym, Paama)
• Penama provints (Pentecost, Ambae, Maewo)
• Sanma provints (Santo, Malo)
• Shefa provints (Shepherdi saared, Efate)
• Tafea provints (Tanna, Aniwa, Futuna, Erromango, Aneityum)
• Torba provints (Torrese saared, Banksi saared)

Igal provintsil on kohalik omavalitsus, mis tegeleb muu hulgas maksude kogumisega. Omavalitsus valib oma liikmete hulgast presidendi. Provintsi president kuulub vastavalt Vanuatu põhiseadusele valimiskogu koosseisu, mis valib Vanuatu presidendi.

Provintsivalitsuse juhi määrab Vanuatu peaminister pärast nõupidamist vastava omavalitsusega. Tavaliselt on selleks mõni vastava provintsi nõukogu valimistel enamuse saanud rühmituse liige. Kohalike pealike nõukogu on provintsivalitsuse nõuandev organ kultuuri- ja keelepoliitika osas.

Vanuatu ja Uus-Kaledoonia kaart

Loodus

Kõige kõrgemad mäed on Espiritu Santol asuv 1879 m kõrgune Tabwemasana, Aoba saarel asuv 1496 m kõrgune Ambae vulkaan, Tanna saarel asuv 1084 m kõrgune Tukosmera vulkaan ja Vanua Laval asuv 921 m kõrgune Suretamatai vulkaan.

Kliima

Vanuatus on lähisekvatoriaalne kliima. Kolmveerand aastat valitsevad kuumad vihmased ilmad ja ähvardavad orkaanid. Veerand aastat puhuvad jahedamad kagutuuled. Veetemperatuur on talvel +22 °C ja suvel +28 °C. Jahedam aeg on talvel, juunist septembrini. Lõunapoolsetel saartel on talv pikem, põhjapoolsetel lühem.

Aasta keskmine sademete hulk on 2360 mm, kuid põhjapoolsetel saartel võib aastas sadada ka üle 4000 mm.

Rahvastik

98,5% elanikest on melaneeslased.

Keeled

 Pikemalt artiklis Vanuatu keeled

Vanuatus räägitakse 113 pärismaist keelt. Kõik need kuuluvad austroneesia keelte okeaania rühma. Üheski teises maailma riigis ei ole nii palju keeli ühe elaniku kohta kui Vanuatus: keskmiselt tuleb ühe keele kohta 2000 elanikku. Seetõttu on paljud Vanuatu keeled tugevalt ohustatud ja mitu neist on 20. sajandil välja surnud.

Ametlikud keeled on inglise, prantsuse ja bislama keel. Viimane neist on pidžinkeel ja kreoolkeel, mis ühendab melaneesia grammatika peamiselt inglise keele põhjal kujunenud sõnavaraga.

Majandus

Vanuatu neli peamist majandusharu on põllumajandus, turism, finantsteenused ja karjakasvatus. Kalapüük on riigi jaoks oluline, aga märkimisväärset väliskaubandust sellega ei kaasne.

Tähtsaimad ekspordiartiklid on kopra, kava, liha, kakao ja puit. Tähtsaimad impordiartiklid on masinad ja seadmed, toiduained ja kütus.

Maavarade kaevandamine on Vanuatus tähtsusetu. Mangaani tootmine lõpetati riigis 1978. Siiski sõlmiti 2006 kokkulepe selle mangaani eksportimiseks, mida jõuti enne kaevanduste sulgemist toota, kuid mis oli seni eksportimata jäänud.

Riigis on pisut kergetööstust. See keskendub üksnes siseturule.

Maksutulud saadakse peamiselt impordist ja 12,5% suurusest käibemaksust. Vanuatus ei ole tulumaksu, kinnisvaramaksu, vara väärtuse suurenemise maksu ega pärandimaksu.

Vanuatu on maksuparadiis, mis kuni 2008. aastani ei andnud teiste riikide valitsustele ega muudele välismaistele asutustele ja organisatsioonidele pangakontode kohta mingit teavet. Sellepärast on paljud laevahaldusettevõtted otsustanud minna Vanuatu lipu alla. Formaalselt on Vanuatu ettevõte ka KaZaA teenusepakkuja Sharman Networks.

Loomakasvatuses kasvatatakse veiseid peamiselt ekspordiks ning sigu ja kanu peamiselt siseturu tarbeks (sealhulgas religioosseks ja tseremoniaalseks). 2007. aasta rahvaloenduse põhjal oli Vanuatu iga majapidamise kohta keskmiselt 5 siga ja 16 kana.

Ajalugu

Vanuatu esiajalugu on välja selgitamata. Arheoloogilised andmed toetavad üldiselt omaks võetud seisukohta, et Vanuatusse saabusid esimesed inimesed 4000 aastat tagasi ja nad rääkisid austroneesia keeli. Savinõude kilde on dateeritud aega 1300–1100 eKr.

Esimene eurooplane, kes Vanuatusse jõudis, oli Hispaania heaks töötanud portugali meresõitja Pedro Fernandes de Queirós 1606. Järgmine ekspeditsioon saabus alles poolteist sajandit hiljem ja seda juhtis Louis Antoine de Bougainville Prantsusmaalt. 1774 nimetas James Cook selle saarestiku Uus-Hebriidideks ja seda nime kandis see kuni iseseisvumiseni.

Vaata ka

• Vanuatu riigipeade loend
• Vanuatu jalgpallikoondis

Välislingid

 Vanuatu – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• 14. märts 2015, Christopher McCall, Huge Pacific cyclone devastates Vanuatu, at least eight dead, Reuters (inglise keeles)
• Vanuatu president calls for help after cyclone destruction, BBC News Online, 14. märts 2015