Valter Lang
Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Lang on peamiselt tegelenud Eesti muinasaja uurimisega. Eriti põhjalikult on ta uurinud muistset Revala (Rävala) maakonda.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Valter Lang sündis Siberis, kuhu tema vanemad olid küüditatud 1949. aastal. Pere naasis Eestisse 1958. aastal.[1] Ta alustas kooliteed Kuigatsis ning suundus sealt edasi Otepää Keskkooli. Seal oli äsja avatud ka ajaloo eriklass, kus Lang puutus kokku arheoloogiliste väljakaevamistega Otepää Linnamäel, koduloo-uurimisega ning allikmaterjalidega töötamisega.[1]
Ta lõpetas keskkooli 1976. aastal ja Tartu Riikliku Ülikooli 1981. aastal.[2] Sealt edasi suundus ta tööle Ajaloo Instituuti Tallinnas, kus talle anti 1982. aastal uurimisteemaks Pirita jõe alamjooksu rauaaja muistised.[1] See viis 1988. aastal ajalookandidaadi kraadi kaitsmiseni teemal "Pirita jõe alamjooksu piirkonna arheoloogilised muistised"[3] NSV Liidu TA Arheoloogia Instituudi Leningradi osakonna juures.[1] Ta omandas 1996. aastal Tartu Ülikooli juures doktorikraadi teemal "Muistne Rävala".[4]
Ta oli Ajaloo Instituudis vanemlaborant (1981–1983), aspirant (1984–1987), nooremteadur (1987–1989), geoarheoloogia ja muinastehnoloogia labori juhataja (1989–1990), teadusdirektor arheoloogia alal (1990–1992), vanemteadur (1992–1994) ja arheoloogiaosakonna juhataja (1994–1999).[4]
Alates 1999. aastast[4] on ta Tartu Ülikooli arheoloogia professor. 2001–2003 ajaloo-osakonna juhataja ja 2006–2012 filosoofiateaduskonna dekaan.[3] Alates 2019. aasta lõpust on ta Ajaloo ja Arheoloogia instituudi juhataja.
2010. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks ajalooteaduse alal.[5] Ta kuulub akadeemias humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda ning on selle juhataja (alates 2019).[2]Ta on ka akadeemia kirjastusnõukogu liige.[2]
2011–2015 oli ta Kultuuriteooria tippkeskuse juht.
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Valter Langi uurimistöö peasuunad on Eesti ja Baltimaade asustus- ja maastikuarheoloogia, sh eriti ühiskonna, asustuse ja majanduse areng Põhja-Eestis.[3]
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaks tarandkalmet Viimsis, Jõelähtme kihelkonnas. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1993.
- Muistne Rävala. 1. köide, Maa, muistised ja kultuur : muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas = Prehistoric Rävala. Vol. 1 : antiquities, chronology and the establishment of farming settlement in North-West Estonia, with special reference to the area on the lower reaches of the Pirita River. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1996.
- Muistne Rävala. 2. köide, Kronoloogia. Asustus, ühiskond ja majandus : muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas = Prehistoric Rävala. Vol. 2 : antiquities, chronology and the establishment of farming settlement in North-West Estonia, with special reference to the area on the lower reaches of the Pirita River. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1996.
- Keskusest ääremaaks : viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo-Palmse piirkonnas Virumaal = From centre to periphery : establishment and history of farming settlement in Vihasoo and Palmse area (Virumaa, North Estonia). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2000.
- Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu 2003
- Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007.
- The Bronze and Early Iron Ages in Estonia. Tartu: Tartu University Press, 2007.
- Läänemeresoome tulemised. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018
Artikleid ajakirjanduses
[muuda | muuda lähteteksti]- Kui haldusreformi teostaks Lembitu. Eesti Ekspress, 20. märts 2009
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]
- 1997 Eesti Vabariigi teaduspreemia
- 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2003 Ajalookirjanduse aastapreemia
- 2008 Lennart Meri teadustöö auhind monograafia "The Bronze and Early Iron Ages in Estonia" eest[6]
- 2008 Tartu Ülikooli aumärk[7]
- 2011 Eesti Vabariigi teaduspreemia
- 2012 Tartu Ülikooli suur medal[8]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on olnud abielus etnoloogi ja muuseumitöötaja Merike Langiga. Tema praegune abikaasa on Birute Klaas-Lang.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Akadeemiline keskus: akadeemik Valter Lang on arheoloogina sõna otseses mõttes meile meie kaugema mineviku tagasi andnud. Kirjutas Margus Maidla
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Valter Lang Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "CV Eesti Teaduste Akadeemia lehel" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2017. Vaadatud 26. jaanuaril 2017.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Valter Lang Eesti Teadusinfosüsteemis
- ↑ Kadri Ratt. "Teaduste akadeemia valis kümme uut akadeemikut" Postimees, 8. detsember 2010
- ↑ "Lennart Meri teadustöö auhind". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2017. Vaadatud 26. jaanuaril 2017.
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Valter Lang Eesti Teadusinfosüsteemis
- Valter Lang TA kodulehel
- Eesti arheoloogid
- Eesti kultuuriteoreetikud
- Eesti Teaduste Akadeemia liikmed
- Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid
- Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorid
- Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased
- Eesti represseeritud isikud
- Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid
- Sündinud 1958