Värvmadar

Värvmadar
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Rubiales
Sugukond	Madaralised Rubiaceae
Perekond	Madar Galium
Liik	Värvmadar
Binaarne nimetus
Galium boreale Linné

Värvmadar (Galium boreale) on madaraliste sugukonda madara perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Värvmadara levila ulatub Põhja-Euroopast lõuna poole Põhja-Itaaliasse ning ida poole Väike-Aasiasse ja Armeeniasse. Austrias ja Ida-Saksamaal on ta üsna levinud, aga Lääne-Saksamaal haruldane ja puudub laialdastel aladel täielikult.

Värvmadar võib kasvada mitmesuguse niiskusega elupaikades alates suhteliselt kuivadest kuni märgade rohumaadeni. Tavaliselt kasvab ta hõredates sega- ja lehtmetsades, harvem stepis. Mägedes kohtab teda kuni metsapiirini. Talle sobib niiske pinnas, mistõttu kasvab sageli veekogu kaldal. Kõige paremini kasvab ta lubjarikkal savi- või turbamullal.

Teisest valgeõielistest madaratest saab värvmadarat eristada kahe tunnuse poolest: lehed on neljakaupa männases ning taimel on neljakandiline 20–50 cm kõrgune püstine sile ja jäik vars. Ainult maa lähedal võib vars tõusev olla. Vars võib olla nii lihtne kui harunenud. Tavaliselt on vars sile, vahel lühikeste jäikade karvadega. Vars on neljakandiline.

Lehed on tumerohelised, süstjad ja kolme soonega, 1½–4 cm pikad ja 3–6 mm laiad. Leheserv on tagasi keerdunud ja kare.

Valged lõhnavad õied on koondatud tihedatesse kohevatesse pööristesse. Õied on meeldiva meelõhnaga. Taim õitseb juunist augustini. Üksikõied on valged, läbimõõduga 3 mm, mõlemasoolised ja 4 kroonlehega. Vili on 2½ mm pikk ja kaetud tagasi paindunud ogakestega.

Värvmadara puitunud risoom sisaldab steroidseid saponiine, parkaineid, kumariine, flavonoide ja antrahinoone. Maapealne osa sisaldab eeterlikke õlisid, glükosiide, triterpenoide, iridoide, parkaineid, antrahinoone, alkaloide ja C-vitamiini.

Eestis on värvmadarat traditsiooniliselt kasutatud nii ravimtaimena kui ka lõnga värvimiseks. Madarapunane on värvmadara juurtest saadud püsikindel ja mahe punane värv. See oli Eestis üks kõige armastatumaid taimedest saadud värve kuni 19. sajandi teise pooleni. Korjatud madarajuured tavaliselt kuivatati, seejärel tambiti peeneks ja hapendati mõne päeva jooksul kalja sees, misjärel lõngu leotati mitu päeva selles värvivedelikus.

Õied ja lehed sisaldavad rikkalikult renniini, mis paneb piima hapnema, ja sellepärast kasutati seda Hollandis juustu valmistamisel.

Välislingid

• Värvmadar andmebaasis eElurikkus