Uzda

Uzda
valgevene	Узда * / Uzda *transkriptsioon: Uzda
vene	Узда (Uzda)
	Uzda lipp Uzda vapp
	Elanikke: 10 619 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 53° 28′ N, 27° 13′ E

Uzda on linn Valgevenes Minski oblastis, Uzda rajooni ja Uzda külanõukogu halduskeskus. Linn asub riigi pealinnast Minskist 72 kilomeetri kaugusel ja merepinnast 172 meetri kõrgusel.

Haridust annavad kaks keskkooli, gümnaasium, kutseharidust andev lütseum, sanatoorne internaat, laste spordikool ja kunstikool. Linnas on kultuurimaja, kino ja kaks raamatukogu. Uzdas tegutsevad kaks isetegevuslikku teatrit. Tööstusest on linnas kergetööstuse ja toiduainetetööstuse ettevõtteid.

Uzdas on koduloomuuseum. Osaliselt on säilinud linna vana keskus. Vaatamisväärsusteks on veel sünagoog, katoliku kirik aastast 1798, õigeusu kirik aastast 1840, samuti Zaviszade suguvõsa püramiidikujuline kabel-rahula.

Ajalugu

Uzdat on esmamainitud 1450. aastal kui Korsakitele kuuluvat mõisa. XV sajandi teisel poolel sai Uzdast alev, mis kuulus Minski vojevoodkonda ja Minski maakonda. Alev on läbi aegade kuulunud Kaweczyńckitele, Zaviszadele, Krasinskitele.

XV sajandi lõpus ehitati alevisse kalvinistide kirik. Aastal 1572 peatus seal oma piibli väljaandmisega tegelev Szymon Budny. Katoliku kogudus tekkis alevisse aastal 1684, selle jumalateenistused toimusid pikka aega kohalikus kabelis. Alev oli ka üks tatarlaste ajaloolisi keskuseid.

Poola jagamisel läks Uzda aastal 1793 Venemaa koosseisu. Alev hakkas kuuluma Minski kubermangu. Aastal 1798 valmis katoliku kirik, ka oli alevis tollel ajal juba õigeusu kirik. Aastast 1886 on teada, et alevis tegutses kaks veskit, lisaks oli seal veel kalevivabrik. Alevis oli 24 poodi, lisaks kirikutele tegutsesid ka sünagoog ja mošee.

1919. aastast kuulus Uzda Valgevene NSV koosseisu. Teise maailmasõja ajal hävitasid Saksa okupatsiooniväed linnas ja selle ümbruses 5599 elanikku, nende seas ka Uzda getos elanud 1740 juuti. Aastal 1966 sai alevist rajoonikeskus. Asulast sai linn aastal 1999.