Mine sisu juurde

Tuuslar

Allikas: Vikipeedia
Eesti endise huumoriajakirja kohta vaata artiklit Tuuslar (ajakiri).

Tuuslar on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".

Teda on mainitud eepose teises, kolmandas (Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek), viiendas ja viieteistkümnes osas.

Kalevipoeg läheb vendadega metsa jahile. Rohket saaki kandvad mehed jäävad metsa väsimust puhkama. Tuuslar on seda ette näinud ja tulnud juba varem paadiga üle mere ning jäänud kalda äärde varitsema. Seejärel hiilib ta varga kombel Kalevi talu väravasse. Lesk istub leeaugul ja Tuuslar haarab Linda kinni.

Soome tuuslar, tuuletarka,
Võttis leske väekaupa
Varga kaisu kammitsasse,
Ajas kiskjad kulliküüned
Valusaste eide vöössa; [1]

Tuuslar teab salasõnu, mis pani Linda vastupanu raugema. Linda hüüab hädas appi ning seda kuulevad jumalad. Kui Tuuslar jõuab koos röövituga Iru mäele, et sealt paadi peale minna, põrutab Pikker pilvedest ja Tuuslar langeb minestusse. Taevalised muudavad aga Kalevi lese kivisambaks. Tuuslar ärkab minestusest, kuid ei leia Linda jälgi kusagil. Kalevipoeg ja vennad jõuavad koju ja näevad, et ema on kadunud. Pojad asuvad teda otsima. Vanemad vennad lähevad vainule ja koplisse, kuid kadunu jälgi ei leia. Noorem vend läheb mere äärde ja leiab jäljed.

Kolmas venda, vennikene,
Kesse läinud merekalda:
See sai selgeid märkisida.....
Soome tuuslar, tuuletarka,
Oli laentelt lootsikuga
Paku-urka põgenenud; [1]

Vanemad vennad heidavad puhkama, kuid Kalevipoeg läheb isa hauale abi küsima. Isa ei oska selget nõu anda.

Tuuslariga on seotud ka eepose viies lugu (Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks tuuslarile).

Kalevipoeg ujub Soome. Jõudnud randa, märkab ta Tuuslari paati ning asub otsima muid märke Tuuslari asukohast. Seejärel heidab puhkama. Järgmisel päeval, peale pikka otsimist leiab ta kuristiku kõrval orus tuuletarga talu. Kalevipoeg rebib maa seest tamme vemblaks, millega varast karistada. Tuuslar kutsub endale võlusõnade kaudu appi Sortsi sõdalased. Kuid neist pole Kalevipojale vastast. Viimases hädas hakkab tuuletark paluma ja selgitama, mis juhtus Iru mäel. Kuid Kalevipoeg ei usu teda ning annab röövlile tema palga.

"Võta, röövel, röövlipalka,
Maitse, varas, vargamalka!"
Tammevemmalt tantsikeerul
Kange käega kukutelles
Laskis korra langutelles
Tuuslarille kulmu kohta,
Kahe silma keske′elle. [2]

Kalevipoeg otsib seejärel kogu talu läbi, kuid emast märke ei leia. Heitnud puhkama, näeb vägilane unes ema tegelikku saatust.