The Shard

The Shard
Üldandmed
Asukoht	London, Suurbritannia
Stiil	uusfuturism
Ehituse algus	märts 2009
Ehituse lõpp	juuli 2012
Avamine	1. veebruar 2013
Maksumus	~ 435 023 452 £ (lepingu maksumus)
Aadress	32 London Bridge Street
Omanik	Katar (95%) ; Sellar Property Group (5%)
Koordinaadid	51° 30′ 16″ N, 0° 5′ 12″ W
Tehniline ülevaade
Kõrgus	309,7 m
Vundamendi pindala	398,490 m²
Korruseid	96 (72 elamukorrust)
Lifte	36
Ehitusmaterjal	betoon ja teras
Projekt ja ehitus
Peatöövõtja	Mace
Arhitekt	Renzo Piano
Ehitusinsener	WSP Group

The Shard (eesti keeles 'klaasikild') on 95-korruseline pilvelõhkuja Londonis Southwarkis, mille projekteeris Itaalia arhitekt Renzo Piano.

Hoonet ehitati 2009. aasta märtsist 30. märtsini 2012. Vaateplatvorm avati 1. veebruaril 2013. Kõrgeim elamukorrus asub 72. korrusel.

Thamesi lõunakaldal London Bridge’i piirkonnas asuva hoone 28 alumist korrust on bürooruumid, järgneb kolm korrust restorane ja seejärel 19 korrust hotellitube. 69. korrusel asub vaateplatvorm, mis on tasuline.^[1]73. korrusest kõrgematel korrustel asuvad tehnikaruumid kliimaseadmete jms jaoks. Kasulikku pinda on kokku 127 000 m².

Vaateplatvormilt näeb hea ilmaga 70 kilomeetri kaugusele, mistõttu nägemisulatusse jääb ka Prantsusmaa.^[2]

Arhitektuur

Renzo Piano, projekti arhitekt, kavandas Shardi kui Thamesi jõest kerkiva tornisarnase skulptuuri. Inspiratsiooniks olid objekti kõrval asuvad raudteed, 18. sajandi Veneetsia maalikunstniku Canaletto kujutatud Londoni tornid ja purjelaevade mastid. Hoone on ebakorrapärase püramiidi kujuline ja kaetud klaasiga. Välisviimistluseks on 11 000 klaaspaneeli, mille kogupindala on 56 000 ruutmeetrit, mis vastab peaaegu kaheksa Wembley staadioni suurusele.^[3]

Konstruktsioon

Saavutused

Ülalt-alla konstruktsioon: esmakordselt kasutatud tehnika lubas esimesed 23 korrust ehitada enne, kui maa-alune osa oli täielikult valmis. See võimaldas kokku hoida neli kuud ehitusaega.

Materjalide uuenduslik kasutamine: torn on jagatud kolmeks eraldi struktuuriks. Teraskonstruktsioon esimesed 40 korrust, pingbetoonist raam kuni 72. korruseni ja seejärel terasraam 95. korruseni. Betooni kasutamine hoone keskel aitab minimeerida külgsuunalist kõikumist ja selline lahendus kõrvaldas ka vajaduse reguleeritava amortisaatori järele, vabastades seega ühe lisakorruse.^[4]