Tähelepanu

Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu hõlmab nii tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi.

Kuulsaim on ehk Ameerika psühholoogia- ja filosoofiaklassiku William Jamesi tähelepanu määratlus:

“Igaüks meist teab, mis on tähelepanu. See on teadvuses eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgast. Protsessi keskmes on teadvuse fookustamine ja kontsentreerimine. See viitab asjaolule, et millegi efektiivseks töötlemiseks tuleb teised objektid kõrvale jätta. (…)” ,

Liigitus

Ülalt-alla- ja alt-üles-töötlus

Tähelepanus eristatakse kahte töötlusviisi. Esiteks alt üles suunatud (ingl k bottom-up) ehk tahtmatu tähelepanu, mis rakendub tööle silmatorkava või väljapaistva välisstiimuli mõjul. Alt üles suunatud protsessid algavad keskkonnast tuleva teabe sisestamisega ning kulgevad edasi kõrgemaid ja keerulisemaid representatsioone kasutavate töötlustasemeteni. Selle protsessi käivitab stiimul ning see on vähemalt osaliselt automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu. Näiteks võib tahtmatult meie tähelepanu püüda äkiline liikumine või vali heli.

Teise töötlusviisina eristatakse ülalt alla suunatud (ingl k top-down) ehk tahtlikku tähelepanu, mida juhib subjekt ise lähtuvalt oma plaanidest, strateegiatest, eesmärkidest ja kavatsustest. Ülalt alla suunatud protsessid algavad psüühika kõrgemate ja keerulisemate tasemetega seotud representatsioonidest ning kulgevad edasi madalama taseme, lihtsamaid representatsioone kasutavate töötlustasemete suunas. Selline tähelepanuprotsess rakendub näiteks siis, kui inimene püüab teadlikult teiste objektide seast ühte konkreetset stiimulit üles leida.

Fokaalne ja eeltähelepanu

Olulise teoreetilise eristuse tähelepanu valdkonnas on teinud kognitiivpsühholoog Ulric Neisser. Enne fokaalse tähelepanu protsessi, kus tähelepanuobjekte töödeldakse järjestikku, toimib eeltähelepanuprotsess, mis need objektid loob ja ette valmistab. Eeltähelepanu käigus töötleb tajusüsteem paralleelsetes infovoogudes edastatud sensoorseid tunnuseid ja integreerib need tervikobjektideks. Seejärel võtab töötluse üle fokaalne tähelepanu, mis keskendab teadvust ning võimaldab stiimulobjektide vahel tähelepanu suunata ja ümber lülitada.

Tähelepanu neuraalsed korrelaadid

Tähelepanu peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid pommitava infotulva seast oluline ja hetkevajadustega kokkulangev teave. Nägemisvälja jääv info aktiveerib miljoneid neuroneid visuaalses korteksis. Objektide identifitseerimise ja äratundmisega tegelevad neuronid ventraalses visuaalses töötlustees. Oluline roll on ka ajukoore otsmikusagarates asuvate keskuste tööl, mis võimaldab erinevatest häirijatest hoolimata tähelepanu tahteliselt koondada. Ajukoore kiirusagara neuronisüsteemid orienteerivad tähelepanu ruumis ja koordineerivad tähelepanulisi valikuid, muu hulgas koondades üksiktunnused nägemisväljas eristuvateks tajuobjektideks. Tähelepanu suunamisel ühelt objektilt teisele mängivad rolli aju neuronaalsed moodulsüsteemid, sealhulgas pulvinaartuuma närvirakud.

Tähelepanu ja teadvus

Tähelepanu ja teadvus on omavahel tihedalt seotud protsessid, sedavõrd, et nende vahele pannakse tihtipeale lausa võrdusmärk. Tähelepanu poolt valitu on selgemini teadvuses; teadlikult märkame asju, kui oleme neile suunanud tähelepanu jne. Siiski on seoses viimase kümmekonna aasta teadvuseuuringutega kogunenud üha rohkem argumente selle poolt, et tähelepanu ei võrdu teadvusega:

• maksimaalne tähelepanu keskendamine ei garanteeri info teadvustamist;
• selektiivne tähelepanu soodustab ja võimendab ka teadvusväliste tajuobjektide valimist ja töötlemist;
• tähelepanu suudab valida ka juba võrdsel tasemel teadvustatud objektide vahel;
• tähelepanu rakendamine mingile ruumipiirkonnale ei välista muudest kohtadest tulevate signaalide teadvustatud töötlemist;
• mõnel juhul viib tähelepanu rakendamine teadvustamisega vastupidisele efektile;
• neurobioloogilistes mehhanismides, mis on aluseks selektiivsele tähelepanule ja töödeldava info teadvustamisele, esinevad selged erinevused.