Sveinn Björnsson
| Sveinn Björnsson | |
|---|---|
 | |
| Islandi president | |
|
Ametiaeg 17. juuni 1944 – 25. jaanuar 1952 | |
| Eelnev | Christian X (kui Islandi kuningas) |
| Järgnev | Ásgeir Ásgeirsson |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
27. veebruar 1881 Kopenhaagen, Taani |
| Surmaaeg |
25. jaanuar 1952 Reykjavík, Island |
| Alma mater | Kopenhaageni Ülikool |
Sveinn Björnsson (27. veebruar 1881 – 25. jaanuar 1952) oli Islandi Vabariigi esimene president aastatel 1944–1952.
Aastal 1912 sai temast Reykjavíki linnanõukogu liige ning ta oli nõukogu president aastatel 1918–1920. Elukutselt oli Sveinn Björnsson advokaat.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Sveinn Björnsson sündis Kopenhaagenis ning tema vanemad olid toimetaja ja hilisem minister Björn Jónsson ja Elísabet Sveinsdóttir. Ta oli abielus taanlanna Georgía Björnssoniga (neiuna Georgia Hoff-Hansen) ning nende abielust sündis kuus last.
Tema poeg Björn Sv. Björnsson teenis Teise maailmasõja ajal Saksa sõjaväes, kuuludes Schutzstaffeli ridadesse.[1]
Tema lapselapselaps Henrik Björnsson on laulja ja kitarrist rokkbändis Singapore Sling.
Poliitiline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1914–1916 ja 1920 oli ta Alþingi liige ning pärast Islandi Kuningriigi väljakuulutamist aastal 1918 oli ta aastatel 1920–1924 ja 1926–1940 ministriametis.
.svg)
Olgugi et Islandist sai aastal 1918 suveräänne riik, korraldas riigi välissuhteid Teise maailmasõja alguseni Taani. Taani okupeerimine Saksa sõjaväe poolt 1940. aasta mais tõi kaasa Islandi suurema iseseisvuse ning Sveinn Björnsson valiti aastatel 1941–1943 kolm korda Islandi regendiks. Talle anti kõik riigi tegevuse juhtimisega seotud õigused, mis seni olid olnud Taanis resideeriva Taani ja Islandi kuninga Christian X käes. 1941. aasta juulis sisenesid Björnssoni valitsuse kutsel Islandile Ameerika Ühendriikide väed ning väiksem hulk sõjaväelasi jäi sinna ka pärast sõja lõppu. Nende jätkuv kohalolek kutsus esile riigi sõjajärgse välispoliitika peamise vaidlusküsimuse.
Alþing valis Björnssoni presidendiks 1944. aastal, mil Islandi Vabariik loodi. Kuna islandlased pidid 1945. aastal endale esimest korda presidendi otse valima, kestis tema esimene valitsemisaeg vaid aasta. Siiski ei kandideerinud keegi Björnssoni vastu 1945. ja 1949. aasta valimistel. Ta suri riigi pealinnas Reykjavíkis 1952. aasta jaanuaris: rohkem kui aasta enne oma kolmanda ametiaja täitumist. Ta on seni ainus Islandi president, kes on ametisoleku ajal surnud.
Tema presidendiks olemise ajal olid ametis järgmised peaministrid:
Muu tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Sveinn oli üks Islandi peamise laevakompanii Eimskipafélag Íslands rajajatest aastal 1914 ning selle juhataja aastatel 1914–1920 ja 1924–1926. Lisaks rajas ta kindlustusettevõtte Brunabótafélag Íslands ning oli selle direktor alates rajamisest 1916. aastal kuni 1920. aastani. Ta oli ka üks kindlustusettevõtte Sjóvátryggingafélag Íslands rajajaid ja selle juhatuse esimees alates rajamisest 1918. aastal kuni 1920. aastani ja vahemikus 1924–1926.
Svein Björnsson oli ka üks Islandi Punase Risti rajajaid 1924. aasta 10. detsembril ning kuni 1926. aastani ka selle juhatuse esimees.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Útsendingar Þjóðverja" (islandi). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2006. Vaadatud 03.03.2014.