Mine sisu juurde

Suguti

Allikas: Vikipeedia
Pilt mõne imetaja peenisest

Suguti (ladina keeles penis, kreeka keeles phallos) on isaslooma sugutamiselund ehk kopulatsioonielund ehk paaritumiselund ehk välimine isassuguelund. Selgroogsete kopulatsioonis etendab suguti tähtsat osa.[1] Suguti ehitus, morfoloogia ja asend on loomaliigiti erinevad.

Imetajatel on suguti ehk peenis ühtlasi ka kusemiselund ehk isaskusiti (ladina keeles urethra masculina). Teistel imetajatel peale inimese nimetatakse seda ka kürvaks (nimetav: kürb).

Peenise kujutis ehk fallos on oluline sümbol mitmetes kultuurides.

Lindude peenis

[muuda | muuda lähteteksti]
Pardi väljasopistuv peenis

Lindude kopulatsioonielund erineb oma ehituselt tunduvalt imetajate peenisest. Neil paikneb peenis kloaagi kõhtmisel seinal. Peenise morfoloogia võib erineda nii liigiti kui ka indiviiditi, nii võib veelindude peenis jäikpundumise ehk erektsiooni korral, mida põhjustab rikkalik lümfisoonestik, olla 4 kuni 6 sm pikkune.[2]

Neil esineb kahte sorti peenist :

Mehe kuse-suguelundkond
Inimese peenis

Paljudel imetajatel, nende hulgas paljudel ahvidel, närilistel, hüljestel, merelõvidel ja morskadel on peenises, lõtvumise vältimiseks, peeniseluu ehk sugutiluu (laculum).[4]

Inimesel on peeniseluu taandarenenud.

Imetajate peenised jagatakse kahte põhitüüpi[5]:

  • pidevas valmisolekus vahekorda astumiseks;
  • vaskuloosne (vererõhu toimel).

Morfoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Maailma suurimateks peenisteks loetakse vaskuloosset tüüpi suguteid: Nii võib isaelevandi peenis kaaluda 25 kilogrammi ja võib, vererõhu survel, ulatuda pikkuses kuni 2 m.[4]

Välisehitus

[muuda | muuda lähteteksti]

Suguti, koos munandikotiga, on välimine isassuguelund[6]:

Rahvusvahelises inimese anatoomia standardis Terminologia Anatomica on elundi klassifikatsioon järgmine: A09.4.01.001: Penis. Peenis (suguti)

  1. John Sparks, Sugupoolte heitlus loomariigis. Seks ja looduslugu, tõlkinud Peeter Vissak, ISBN 9985 3 0378 4, Varrak, lk 81, 2001
  2. Harald Tikk, Matti Piirsalu, Viive Tikk, Liisa Hansson,LINNUKASVATUSE TERMINID, lk 69, Tartu 2011, Tartumaa Põllumeeste Liit Veebiversioon (vaadatud 02.10.2013)
  3. Piret Pappel, Evolutsioon õnnistas jaanalinde isevärki sugutiga,09.12.2011 18:27
  4. 4,0 4,1 John Sparks, Sugupoolte heitlus loomariigis. Seks ja looduslugu, tõlkinud Peeter Vissak, ISBN 9985 3 0378 4, Varrak, lk 85, 2001
  5. John Sparks, Sugupoolte heitlus loomariigis. Seks ja looduslugu, tõlkinud Peeter Vissak, ISBN 9985 3 0378 4, Varrak, lk 82, 2001
  6. Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 238– 239, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Patoloogia