Stephanos Nazarjan
| Stephanos Nazarjan | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
15. mai 1812 (Juliuse kalendris) Thbilisi |
| Surmaaeg |
27. aprill 1879 (Juliuse kalendris) (66-aastaselt) Moskva |
| Haridus | filosoofiadoktor |
| Alma mater |
|
| Amet | publitsist, õpetaja, filosoof, orientalist, kirjanduskriitik |
Stephanos Nazarjan (armeenia Ստեփանոս Նազարյան, vene Назарян Степан Исаевич; 15. (27.) mai 1812, Thbilisi – 27. aprill (9. mai) 1879, Moskva) oli armeenia päritolu idamaade kirjanduse ajaloolane, õpetaja ja toimetaja.
Nazarjan sündis preestri perekonnas. 1827. aastal lõpetas ta Thbilisis keskkooli, mille järel töötas lühikest aega ajaloo ja geograafia õpetajana. Aastatel 1832–1840 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Seejärel õppis idamaade keeli Peterburis ja 1842 läks Kaasanisse, kus hakkas orientalistika osakonnas õpetama armeenia keelt.
1849 sai Nazarjanist Moskva Lazarevi Idamaade Keelte Instituudi pärsia ja araabia kirjanduse professor. Oma doktoritöös analüüsis Nazarjan 10.–11. sajandi vahetuse paiku elanud pärsia luuletaja Firdausi kirjutatud tänapäeva Iraani rahvuseepost "Shāhnāmeh".
Euroopa valgustusliikumise ja 1840. aastate Venemaa sotsiaalliikumise mõjul hakkas Nazarjan kirjutama ja avaldama palju feodaalkorda ja ideoloogiat kritiseerivaid kirjutisi. 1850. aastatel sai temast Armeenia valgustusliikumise eestvedaja. Aastatel 1858–1864 vahel avaldas ta oma artikleid Moskvas välja antavas ajakirjas Hjusisaphajl ('virmalised'), millel oli suur mõju Armeenia avaliku arvamuse kujundamisel.